Juhtkiri: Mida sööb hobune?

Kust tuleb piim, mida sööb hobune ja kuidas võilillest veini saab? Need ja väga paljud teised küsimused said ilmselt päris ammendava vastuse pühapäeval peetud esimesel ülemaalisel avatud talude päeval.

Kui tavaliselt kipub olema nii, et üritusest võtab osa vaid väike hulk nendest, kes Facebookis osalemisest märku on andnud, siis sedapuhku oli asi sootuks vastupidine.

Kuuldavasti olid ka korraldajad kõvasti üllatunud – kui näoraamatus teatas oma osalemisest avatud talude päeval umbes kuus ja pool tuhat inimest, siis tegelikult käis avatud ustega talusid väisamas kordades rohkem inimesi. Kui palju täpselt, ei tea keegi, sest kokku ei loetud nägusid, vaid külastusi.

Ja küsimusi tõepoolest jätkus ning valdavalt tuldi taludesse kohale kindla sooviga midagi uut teada saada.

Päris mitmel pool sai pererahvas suu õhtuks valusaks räägitud, ent rahulolu oli seda suurem – aetud sai õiget asja.

Külalised said aga maitsta head-paremat, panna kõrva taha hüva nõu ning teadmise, et just siit talust saab koju kaasa osta mõnusat juustu, sealt maitsvat veini, kolmandast kosutavat teed ning neljandast lüpsisooja piima ja auravat magusat rukkileiba.

Eestlased olid pühapäeval nagu eestlased ikka – reeglina oli nii, et alguses ei saanud vedama ja pärast pidama. Kuigi üritus pidi kestma kella 10–17, oli paljudes kohtades veel 11 paiku vaikne, see-eest õhtul ei tahtnud külaliste vool lõppeda. Ja kuidas siis ikka inimesi tagasi saadad ja ütled, et ärge enam tulge, me juba lõpetasime.

Aga võiks natuke viisakamad olla küll ning ette antud aegadest kinni pidada. Ja lastele õpetada, et ei ole kombekas pererahva kappidesse kolama minna – ka seda tuli ette.

Ent muidu oli tegemist ühe igati vahva ja toreda ettevõtmisega, mida kindlasti korrata tasub.

Sõna mõnusast päevast levib ning järgmisel korral on huvilisi kindlasti veelgi rohkem kui pühapäevased 44 000.

Paari nädala pärast võib aga minna kiikama, mida Pandivere talud põnevat pakuvad, sest 1. ja 2. augustil on neil päris omad avatud uste päevad.