Eesti bussiettevõtted tegid valitsusele ja riigikogu majanduskomisjoni liikmetele ühispöördumise seoses Elroni sooviga hakata pakkuma riigieelarve toel maksumaksjale ülejõu käivat ja ebaefektiivset luksusrongi teenust Tallinn-Tartu liinil.
Bussiettevõtete ühispöördumine: üledoteeritud rongiliiklus suretab bussitranspordi välja
23. juuli 2015, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussiettevõtete sõnul võimendab rongiliikluse üledoteerimine ebavõrdset konkurentsi riiklikult doteeritud rongiliikluse ja isemajandavate bussiettevõtete vahel. „Riigiettevõtte plaan kahjustab nii ühistranspordi kasutajaid, maksumaksjaid laiemalt, kui ka samas sektoris riikliku dotatsioonita reisijatevedu korraldavaid bussiettevõtteid, mis toodavad riigile maksutulu,“ leiavad bussiettevõtjad valitsusele ja riigikogule edastatud ühispöördumises.
Elroni juhtkonna plaan paisutab dotatsioonisummasid kolme uue luksustasemel reisirongi soetamiseks ning ohustab bussiettevõtete sõnul niigi habrast tasakaalu Eesti transporditurul. „Maksumaksjate raha eest kavandatakse arendada reisirongi luksusteenust, kahjustades seejuures vaba konkurentsi ja maksutulu, mida toovad riigieelarvesse bussifirmad,“ seisab ühispöördumises.
Bussiettevõtted leiavad, et võimaldades Elronil pakkuda raudteel veelgi suuremas mahus bussivedudega samas hinnaklassis teenust, suretab riik ebavõrdse konkurentsiga välja isemajandavad väiksema tulukusega bussiliinid, mis on üle-Eestilise regionaalse tähendusega. Selle tulemusel satub riik olukorda, kus ka kaugliine teenindavad bussiettevõtted vajavad teenuse pakkumise jätkamiseks dotatsiooni. „Vastasel korral on tulemuseks liinide sulgemine, töökohtade kadumine, maksutulu langus ning välistatud pole ka osade bussiettevõtete tegevuse lõpetamine,“ ütleb ühispöördumine.
Ühispöördumises toovad bussiettevõtjad välja, et ärilistel alustel tegutsevatel bussiettevõtetel ei ole võimalik konkureerida üledoteeritud rongiliiklusega.
Elron on viimase kolme aasta jooksul saanud dotatsioone ja abirahasid 95 miljonit eurot. Seda on rohkem kui Estonian Air. Elroni ärikulud kasvasid möödunud aastal üle 230% ning riiklik toetus ainuüksi tegevuskuludele kasvas viimase aastaga ligi 170%. Samas jäid äritulud 41% väiksemaks.
„Iga Tallinnast Tartu poole väljuv rong võtab riigieelarvest kaasa 1300 eurot. Neid väljumisi on aastas tuhandeid, dotatsioonikulud on miljonites. Iga rööbastele lisanduv dotatsioonivagun kasvatab riigi kulusid ning samaaegselt vähendab maanteetranspordist riigile teenitavaid tulusid,“ seisab pöördumises.
Bussiettevõtjad juhivad tähelepanu, et rongiga reisija katab vaid ca 25% pileti maksumusest, ülejäänu on maksumaksja dotatsioon. Dotatsioonipiletitega annab Elron turule vale hinnasignaali, rikub Euroopa Liidu poolt sõnastatud “kasutaja maksab” põhimõtet ja osutab ebavõrdset konkurentsi samaväärset reisiteenust pakkuvatele eraettevõtetele.
Bussiettevõtete sõnul mõjutab reisirongiliikluse eelisarendamine kõiki Eesti bussiliine. „Ebavõrdse konkurentsi teravnemise tõttu satuks löögi alla ennekõike väiksemad regionaalse tähtsusega bussifirmad ja nende liinid, sest nende õlul on bussiühenduste pidamine paljude peatustega kohalikes ühendustes. Sektorist kaoks hulk töökohti ja transpordiühenduste vähenemine võimendaks kohalikke probleeme,“ kirjutavad bussiettevõtted.
Reisirongiliiklusel on bussiettevõtete sõnul ühistranspordisüsteemis oma koht, kuid luksuslike rongide ost on kallis ja ebaefektiivne viis reisiteenuse osutamiseks. „Rongiliiklus on juba täna majanduslikult ebatõhus ja veelgi kallimate “esimese klassi” rongide soetamine oleks maksumaksjale asjatult koormav,“ toovad bussiettevõtted välja.
Elroni juhtkond põhjendab uue suurostu vajadust liiga kõrge rongide täituvusega. Linnadevaheliste rongide ja busside täituvus on aga bussiettevõtete sõnul suur vaid kahel tippkoormusega päeval nädalas: reede ja pühapäeva õhtuti. Muul ajal sõidavad Tallinna-Tartu rongid ja ka bussid pooltühjalt. Soetatavad luksusrongid aitaksid küll lahendada tipptundide küsimuse, kuid muul ajal sõidaks ringi veelgi rohkem suuremaid, kulukamaid ning tühjemaid ronge.
Ühispöördumise allkirjastanud bussiettevõtted leiavad, et doteeritud luksusteenuse pakkumine ei oleks kooskõlas Eesti ühiskondlike vajadustega, ei arvestaks riigieelarveliste võimaluste ja prioriteetidega, läheks vastuollu transpordi arengukava ning Euroopa Liidu transpordi üldiste arengusuundadega. Samuti kahjustaks sellega oluliselt Eesti riigi elanike huve nii maksumaksjate, kui ühistranspordi tarbijatena.
Anatoli Listov, Ekspress-Auto L OÜ
Toomas Hainla, Arilix OÜ
Margus Korka, M.K. Reis-X OÜ
Aavo Möllits, Presto OÜ
Kuldar Väärsi, AS SEBE
Gunnar Obolenski, Eesti Buss OÜ