Sõjasuvi Rakveres sada aastat tagasi

Odette Kirss
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuletõrje seltsi ja kõrgema algkooli pasunakoor, dirigent Friedrich Bergmann.
Tuletõrje seltsi ja kõrgema algkooli pasunakoor, dirigent Friedrich Bergmann. Foto: SA Virumaa Muuseumid

1915. aasta suvel möödus aasta esimese maailmasõja algusest. Sõda pidasid selleks ajaks paljud riigid, kes olid koondunud kahte liitu: Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt) ning Keskliitu (Saksamaa, Austria-Ungari jt). Eestist sai 1915. aastal rinde lähitagala, sügiseks jõudsid Saksa väed välja  Riia-Daugavpilsi-Ternopili joonele.

Riia jäi siiski vallutamata ja seda veel kaheks aastaks, kuni 1917. a septembri alguseni. Keskliit oli suvel saavutanud idarindel suurt edu, Venemaad aga võita ei suudetud. Mõneks ajaks tuli leppida positsioonisõjaga.

Et rinne oli jõudnud Lätimaale, hakati Lõuna-Eestist ja ka Tallinnast liikuma sõjapakku Virumaale. Veel saabus põgenikke Kuramaalt, eriti ohtrasti Goldingeni ehk Kuldīga linnast. Sealne reaalkool kolis üle Tartusse ja peeti plaani selle toomiseks Rakverre, kus see hakanuks tööle õhtupoolikuti gümnaasiumi hoones Pikk 29. Kõrgema algkooli maja Pikk 40 seati Kuramaa linnakooli ootele. Siia evakueeriti ka Baltikumi lõunapoolseid postiasutusi. Rakvere postkontoris seadsid end sisse Riia posti- ja telegraafiosakonna kaks jaoskonda. Linna tuli rahvast juurde, toidukraami jäi aga nii poodides kui turul üha vähemaks ning hinnad tõusid. Raha hakkas kaotama oma väärtust, õitsele lõi salaviinamüük.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles