Nädala kaja: Mitte kas, vaid millal

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Marianne Loorents

See ei olnud ju väga ammu, kui Euroopa juubeldas Berliini müüri lammutamise üle. Veerand sajandit hiljem on taas müüride ehitamise aeg. Ungari rajab tara piirile Serbiaga, et takistada illegaalsete immigrantide maale pääsemist, meie aga tarastame sigalaid.

On selge, et enam ei ole vaja küsida, kas, vaid millal sigade Aafrika katk meie maakonda jõuab. Kindlasti jõuab, sellest meil pääsu pole. Ning kindlasti ei suuda me aduda, mida võib taud endaga kaasa tuua.

Ilmselt ei suuda seda aduda ka riigiisad, kes jätkuvalt käed rüpes istuvad. Meil armastatakse kohutavalt igasuguseid koosolekuid ja seminare pidada ning plaane teha. Kuigi seakatku Eestisse jõudmisest on juba möödas pea üksteist kuud, ei ole selle aja jooksul suudetud teha ühtegi mõistlikku plaani. Veerand miljonit maksnud mobiilse seapõleti ostmine ei ole ju samm seakatkuga võitlemiseks või selle tagajärgede leevendamiseks.

Viimane seakatkuteemaline uudis Toompealt on selle loo kirjutamise ajal tulnud teade, et põllumajandusministeerium jätab seoses seakatkuga ära suvepäevad ja spordimängud. Tore on.

Kõik soovitavad metssigu küttida, aga kava, kuidas seda teha, ei ole. Mingil moel on vaja jahimehed metsa sigu maha nottima saada. Ent ajujaht on jätkuvalt keelatud. Ning vähemalt praegu tähendaks sigade küttimine jahimeestele päris suuri kulusid, mille kompenseerimine liha või nahkade müügist ei ole eriti võimalik. Kusagilt peab tulema abi.

Kolmapäeval kuulsin poes kahte prouat omavahel rääkimas. Üks üritas teisele selgeks teha, et katku tõttu on mõistlikum veiseliha osta. Õnneks mõistis sõbranna, et pole sealihal häda midagi ja inimeste jaoks selle söömine ohtlik ei ole. Aga mull juba liigub rahva seas ning küllap paisub tasapisi.

Kui loo alguse juurde tagasi tulla, siis on sigade Aafrika katk ka omamoodi müüriks, mille taha jäävad varju kõik muud sigadused. See teema lihtsalt on nii suur. Mingid tähtsusetud pagulased on unustatud, Eston Kohvrist veel pisut räägitakse, aga ka mitte palju.

Tahaksin loota, et kui septembri alguses puhkuselt naasen, ei ole enam vaja seakatkust kirjutada, kuid paraku ei ole mu lootustel ette nähtud teoks saada. Ent vähemalt ilm pidi järgmisel nädalal oluliselt paremaks muutuma – lohutus seegi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles