Juhtkiri: Ette mõelda poleks paha

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänane Virumaa Teataja meenutab, et 2009. aastal jõustus seadus, mis nõuab kutsetunnistusega korstnapühkija teenuse kasutamist vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Nüüd ongi sellest viis aastat möödas ja seega peab igal korstnaomanikul olema vähemalt üks tõend, et tunnustatud professionaal on korstna tahmast ja pigist puhtaks teinud.

Just nüüd on viimane aeg võtta ühendust korstnapühkijaga, et suitsulõõrid ja korstnad läbisudimiseks järjekorda panna. Kütteperioodi alguses on ilmselgelt hilja – elu näitab, et selleks ajaks on järjekorrad veninud vähemalt kuu aja pikkuseks.

Ega vanarahvas ilmaasjata öelnud, et rege rauta suvel ja vankrit talvel. Nii ei teeks paha vaadata ka üle kuur ning teha kindlaks, kas küttepuid ja briketti on ikka piisavalt.

Kes optimistliku inimesena kasuka ja talvejope on sisse pakkinud, võiks seda kuivema ja päikselisema ilmaga pisut tuulutada, realistid tõmbavad need tõenäoliselt jahedatel suveõhtutel õues liikudes niigi ümber ning ekstra pole vaja kasukakoide tuulutust ette võtta.

Kui vihmasemate ja jahedamate ilmadega pole lusti välja minna, saavad tublid naisterahvad seda aega kampsunite ja sokkide kudumiseks kasutada – lõõgastav, rahustav ja kasulik tegevus ühtaegu.

Lisaks küttekollete korda seadmisele, puuriitade takseerimisele ja talveriiete ülevaatusele on praegu soodne aeg käia marjul ja seenel, olgu siis metsas, koduaias või turul.

Varuda marju ja seeni sügavkülmikusse, vaaritada moose-kompotte-hoidiseid, aurutada mahlu, et talvel ikka keldrist, sahvrist ja külmkapist midagi võtta oleks.

Eks ole omamoodi oluline talveks valmistumine ka see, kui praegu kohalikke värskeid marju ja köögivilju võimalikult palju süüa, varustades organismi nõnda vitamiinide ja teiste kasulike ainetega, mis meie immuunsüsteemi tugevdavad.

Ja muidugi – pistkem oma nina ka selle tagasihoidliku päikese kätte, mis meie laius­kraadil parajasti õige väheke paistab, ning kasutagem võimalusi veekogudes kümblemiseks!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles