Teet Soorm: ilma otsusteta on oodata suurt krahhi Baltikumi seakasvatuses ja lihatööstussektoris

"Seda oligi oodata, kuna väiksemad seakasvatajad ei täida nõutud tasemel bioohutusnõudeid ning oli vaid aja küsimus, millal viirus edasi levib ja viimaste uudiste põhjal teeb ta seda jõudsalt kogu Baltikumis. Silmust hakatakse Brüsseli poolt koomale tõmbama," nentis Soorm.

Tema sõnul tuleb selleks, et seakasvatus säiliks ja jääks konkurentsivõimeliseks, kogu Baltikum tunnistada kolmandaks tsooniks. "Lisaks tuleb tagada vaba lihakaupade liikumine Baltikumi siseselt. Ilma selle otsuseta on oodata suurt krahhi Baltikumi seakasvatuses ja lihatööstussektoris," ennustas Soorm.

Rääkides Rakvere tootmisüksusest, nentis ta, et veel esmaspäeval oli neil järjekordne sigade Aafrika katku alane infotund kõikidele Ekseko farmi töötajatele.

"AS Rakvere Farmid süsteemi kuulub üle Eesti 25 seafarmi, nad kõik on tarastatud ja omavad statsionaarseid desovanne. Oma suurimasse seafarmi Ekseko ehitasime aasta alguses ainulaadse desomaja, kust peavad kõik sõidukid läbi sõitma. Lisaks sellele, et meie kõik töötajad läbivad ettevõtte välistsoonis kaks korda desovanni, käivad dušši all ja saunas ning vahetavad riided, misjärel veelkord desinfitseerivad enda jalad ja käed, ehitasime Ekseko töötajatele bussiootepaviljoni, et buss ei peaks sõitma otse ettevõtte kontori ette, vaid võtab töötajad peale välistsoonis," rääkis Soorm.

Tema sõnul on töötajatel keelatud ASi Rakvere Farmid territooriumile tuua toiduaineid. "Seda kontrollime igapäevaselt, isegi suitsupakki hoiame enne kaks päeva karantiinis, kui selle võib territooriumile sisse viia. Saadetised ja väiksemad asjad, mis meile transporditakse või kuller toob, pannakse värava ette ehitatud lattu, kust meie oma transport viib need territooriumile läbi desovanni. Farmides on meil kõik aknad võrkudega, et linnud sisse ei pääseks, teeme pidevalt putukatõrjet ning hoiame territooriumi iga nurga puhtana. Järgime kõiki veterinaar- ja toiduameti poolt ettenähtud bioohutusnõudeid," ütles ta.

Selleks, et oma tarbijaid kaitsta, jälgivad nad tootmisprotsessides samuti veterinaar- ja toiduameti nõudeid. "Alustades tapamajast, tulevad sinna eelnevalt veterinaararstide poolt kontrollitud sead, kes on uuritud ning täiesti terveks tunnistatud. 3. tsoonist tulnud sead tapame eraldi päeval ning väldime erinevatest tsoonidest lihade ristkasutamist. 3. tsoonist pärit sigadelt saadud lihale paneme peale erimärgistuse kolmnurkse tervisemärgi näol, mis näitab, et liha on läbinud erikontrolli ning on täiesti ohutu ja kvaliteetne tarbija jaoks. Valmistoodete puhul saavutab toode sisetemperatuuri +80 kraadi, sel juhul saab neid tooteid vabalt müüa ja eksportida, kuumtöödeldud tootel ei ole vaja erimärgistust ehk toode kannab tavapärast ovaalset tervisemärki," rääkis Soorm.