Talupidaja: “Meil on tõsine hirm”

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig

Laekvere vallas Paasvere külas seakasvatusega tegelev Mäidu Maurus ütles, et loomulikult on ta katkujuhtumist teadlik. “See on väga tõsine asi, et Aafrika seakatk juba Lääne-Virumaale on jõudnud,” lausus Maurus. Tema farmis on sigu alla kolmesaja.

Taluperemees selgitas, et kõik tööd tehakse ära oma perega ning seakasvatus on põhituluallikas nii neile naisega kui poja perele, lisaks tegeletakse viljakasvatusega. “Kui farm tuleks katku tõttu sulgeda, oleks raske uut tegevusala leida, oleme küll lihaveiste pidamist kaalunud, aga see nõuaks põhjalikku ümber orienteerumist,” kõneles Mäidu Maurus.

Ta rääkis, et on täitnud siiani kõiki kehtestatud eeskirju: suletud on farmi sissepääsud, paigaldatud de­so­ma­tid, koostatud bioohutuskava. Kohal käis ka veterinaar- ja toiduameti kontroll, kes hindas tegevuse piisavaks.

Mäidu Maurus ütles, et nende pere ei käi ka metsas ega suhtle lähedalt nendega, kes seda teevad, et välistada farmi taudi toomist.

Mees kõneles veel, et talle teeb muret hiljutine tarade ehitamise nõue, mille täitmise teeb keerukaks maantee lähedus. Sissepääsud on siiani piiratud võredega. “Sealt ei pääse keegi sisse peale lindude, kelle jaoks on piisav ka ventilatsiooniava,” ütles Maurus. Ta selgitas, et kuna pääsukesed olid ehitanud pesad, poleks nende tegevuse häirimine olnud looduskaitse seisukohast õige. Nüüd, kui linnupojad juba suured, suletakse ka õhuavad.

Mäidu Maurus lausus, et kõiki nõudeid tuleb täie tõsidusega võtta. Juba seepärast, et siis, kui katk peaks farmi jõudma ja sead tuleb hukata ning selgub, et kõiki eeskirju pole täidetud, kahjusid ei hüvitata.

Mida peaks seakatkust teadma?

  1. Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab kodu- ja metssigu. Kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.
  2. Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on veterinaar- ja toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
  3. Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi.
  4. Hoia sigalatest eemale! Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  5. Kui leiad metsast surnud metssea, tuleks helistada kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või VTA vihjetelefonil 605 4750. Peale looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud (juhul kui tekib kahtlus, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega). (postimees.ee)
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles