Kui ma Virumaa rahvaülikooli varemete juurde jõuan, on tunnid juba alanud.
Kundas taaselustatakse Virumaa rahvaülikooli vaimsus
Varemete ees harjutavad misanstseeni üheksa tursket meest. Nende häälikute venitamise kõne on nii päris, pole grammigi ülemängimist, teatraalsust ega teksti karjumist.
Nauditav harrastajate mäng, milles elevust, energiat ja rõõmu, jõuan mõelda, kui kõlab “Stopp!”. Seda ei hüüa küll selle etenduse lavastaja, vaid paljude geniaalsete teatritükkide lavale seadja, legendaarse Elmo Nüganeni hääl. Varemete kaitsvast rüpest läheneb ta kainele poistekambale svipsis olekuga.
Nüganen võtab hoogu ja vaikselt läheb lahti pööraselt hea, loov, mänguline näitlejatöö, millest sünnib tunnetatud, täpne ja rõhutatud vaatemäng. Ta näitab selge peaga ette taaruva jalaga lähenemise lauale, kus elu ja surma määrav dokument. Laua juures hakkabki keha ühele poole vedama, nagu purjus olles, kui tahad minna otse, aga kere kurivaim veab kummaliselt viltu.
Loe edasi SIIT.