Politsei teatel sõitis 28aastane alkoholijoobes Jaanika esmaspäeva hilisõhtul Viru-Jaagupi–Simuna tee 11. kilomeetril sõiduautoga Audi A6 teelt välja kraavi ja kiirabi viis ta Rakvere haiglasse.
Purjus naine ärkas avarii teinud autos
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
12. august 2015, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremat viga Jaanika ei saanud. Järgmisel päeval helistas ta toimetusse ja väitis, et tema autot ei juhtinud. Selle tõenduseks vihjas ta kiirabitõendile, kus kirjas, et ta osales avariis.
Jaanika rääkis, et seltskond hakkas ära sõitma, tal oli paha olla ja ta istus juhi kõrvalistmele. Juhti siis roolis veel polnud. Noor naine uinus ega näinud, kes ta kõrvale istus.
Jaanika sõnul ärkas ta alles pärast õnnetust. Autojuhti siis enam roolis ei olnud. Samuti olid lahkunud teised kaasreisijad. Jaanika ütlust mööda autojuht avarii ajal sõidukist välja ei kukkunud, vaid oli ära läinud.
Naise hinnangul tehti talle joobeekspertiis seepärast, et kiirabi ja hiljem politsei saabudes oli ta üksi autos ja juhi kõrvalistmel.
Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla ütles, et korravalvuritel on prioriteet tabada liikluses ohtlikke alkoholi- ja narkojoobes sõidukijuhte, kes oma käitumisega võivad seada ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu.
“Paljud juhid ei suuda mõista, et joove mõjutab nii tähelepanuvõimet kui ka reageerimise kiirust,” selgitas Alla. “Liiklusõnnetuse risk kasvab üha kiirenevas tempos seoses vere alkoholisisaldusega. See tähendab, et iga joodud alkoholilonks muudab tõenäolisemaks võimaluse, et juht ei saa sõiduki juhtimisega hakkama.”
Alkoholi pruukinud juht ei hinda oma suutlikkust kriitiliselt, muutub liiga uljaks ja julgeks, unustades, et väiksemgi vale liigutus võib põhjustada teelt väljasõidu.
Joel Alla sõnul korraldavad mundrikandjad roolijoodikute tabamiseks lisaks igapäevasele liiklusjärelevalvele veel regulaarseid kontrollreide.
“Kahjuks on paljudel alkoholi tarvitanud juhtidel kombeks mõelda välja vabandusi enda õigustamiseks,” jätkas Alla. “Ükski vabandus aga ei tee olematuks tehtud tegu. Eneseõigustamised ei ole politsei jaoks esmakordsed ja iga juhtumi puhul kogub politsei tõendeid kõikide asjaolude kontrolliks.”
Politseistatistikas paistab Lääne-Virumaa joobes juhtide põhjustatud hukkunute või kannatanutega avariide arvu poolest silma sellega, et see arv moodustab üle poole Ida prefektuuri ehk Virumaa näitajatest.
Ainult 2013. aastal oli joobes juhtide põhjustatud hukkunute või kannatanutega liiklusõnnetuste arv mõlemas maakonnas viis.
2010. aastal registreeriti maakonnas viis roolijoodiku põhjustatud inimkannatustega liiklusõnnetust (Ida-Virus neli). Järgmisel aastal oli see suhtarv 8 : 4, 2012. aastal 10 : 9 ja mullu 6 : 3.