Kultuuri loob iga eestlane

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka tantsijad kannavad kultuuri edasi.
Ka tantsijad kannavad kultuuri edasi. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kultuur ei sünni vaid pimedas teatrisaalis või kunstniku lõuendil, vaid kultuuri loomisesse saavad panustada kõik, ka nii-öelda tavalised inimesed. Selle üle, kes ja kuidas loovad kultuuri, arutletakse Arvamusfestivali Kultuurialal.

“Kultuuri loojad ei ole ainult kaunite kunstide esindajad,” selgitas Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid, kelle sõnul tuleb kultuuri vaadata laiemalt, näiteks ka inimkäitumise osana. Arutelu “Kes Eestis üldse teevad kultuuri?” tõstatab teema, millised on tavalise inimese võimalused kultuuri kujundamisel ning millal kultuur üleüldse sünnib. Selle korraldab Eesti Kultuuri Koda, mis asutati 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega isikud, kellel on soov mõjutada ja parandada Eesti kultuurielus ja ühiskonnas toimuvat.

“Kui vaadata kultuuri inimkäitumise osana, siis on iga eestlane meie kultuuri looja ja ka kandja, seda kasvõi läbi käitumiskultuuri,” sõnas Karilaid. Probleem on aga needsamad kaunite kunstide esindajad, kes võivad konkreetset teemapüstitust teisiti näha. Selleks, et tajuda erinevate kultuuriteemade omavahelist seotust ning näha, et kõigil on võimalus kujundada kultuuri, on kultuuritegijatel vaja arendada empaatilisust. Empaatia teemapüstitusega loodetakse arutelul osalejatele pakkuda uusi vaatenurki just kultuuri tegemiseks. “Iga inimene võib olla kultuuritegija,” leidis Karilaid.

Kultuuri alal tuleb juttu nii Eesti kultuuritegijate empaatilisusest, kultuuri sünnimomendist, soome-ugri maailma hetkeprobleemidest kui ka digitaalse kultuuripärandi ligipääsetavusest ja konkurentsivõimest. Ühtlasi tõstatakse küsimus religiooni mõjust kultuurile ja kultuuri loomisele.

Kultuurialal tuleb juttu ka Setomaast, mis on tänavu 25 miljonile soome-ugri rahva esindajale kultuuripealinn. Arutelu “No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?” käsitleb pärandi poolest rikaste soome-ugrilaste olukorda tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

“Kultuuripealinnaks olemisega on esile kerkinud paljud soome-ugri kultuuri jätkusuutlikkuse ja rikkuse teemad,” lausus arutelu moderaator, Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Arutelule ootatakse kõiki neil teemadel kaasa rääkima, lisaks osaleb arutelul ka kaks kuningat, ülemsootska Laaneots ja endine ülemsootska Aare Hõrn. Ei ole kahtlustki, et kultuurialal saab rikkalik seto kultuur vaid õitseda.

Arvamusfestivali kultuuriala sünnib MTÜ Eesti Kultuuri Koja, Soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Setu Kultuuri Fondi koostöös.

Arvamusfestivali täpse kava leiab veebilehelt www.arvamusfestival.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles