Urve Tinnuri leidis lastele kirjutades õnnetähe

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Tinnuri lasteraamatud on hinnatud nii väikeste kui suurte inimeste seas.
Urve Tinnuri lasteraamatud on hinnatud nii väikeste kui suurte inimeste seas. Foto: Agnes Aus, Internet, montaaž

Pisikesed ja suuremadki raamatuhuvilised saavad veel enne kooliaasta algust lugeda seiklusi õpinguid alustavast koprapoisist. See loomake on lennuka virulasest kirjadaami Urve Tinnuri kuueteist­kümnenda teose ja ühtlasi üheksanda lasteraamatu peategelane.

Ilmamaa koos kõigi oma asukatega on tõesti meil ühesugune, kuid võimet kõike mänguliselt näha pole antud igaühele. Suur või väike, kes on lugenud Urve Tinnuri mõnusaid lasteraamatuid, mõistab, et lisaks võimele näha mõistab Urve Tinnuri haaravalt jutustada. Sellest, kuidas külas toimetatakse ühtäkki kõike pahupidi, kuidas toonekurg on äravahetamiseni sarnane draakoniga, kuidas tiigi peale ilmub tont teab kust mereröövlilaev. No ja neid päkapikke vudib ikka üksjagu rohu sees ringi …

“Ei olegi enamat vaeva kui kõik need tegelased paberile püüda,” mainis mänguline proua. Lood kirjutab ta üles kirega, kiiresti ja hoogsalt. Paberi ja pliiatsiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles