Veterinaarameti peadirektor langes tugeva kriitika alla

Lääne-Virumaalt riigikokku valitud maaelukomisjoni liige Siret Kotka (keskerakond) ütles, et veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustas seakatku leviku ennetamisega Eestis liiga hilja.

“Seakasvatajatele jääb vägisi mulje, nagu VTA ei tahakski katku levikule piiri panna, vastasel juhul oleks teistest riikidest õppust võetud,” sõnas Kotka, lisades, et kaarti vaadates on näha, et Poolas, Lätis ja Leedus oli sigade Aafrika katk juba varem, kuid seal saadi asi kontrolli alla, meil mitte. “Kui Lätis on katku tõttu hukatud aasta jooksul umbes 600 kodusiga, siis Eestis on kuu aja jooksul see arv 16 000,” lisas ta.

Samuti maaelukomisjoni kuuluv Einar Vallbaum (IRL) põrutas, et sellises olukorras tuleks asju ajada palju kiiremini ja otsustada kindlamalt.

“Pärtel vaatas vastates kogu aeg ministrile otsa, on näha, et ta ei tunne end selles rollis kindlana ja on ebalev,” ütles Vallbaum.

Kohtumisel osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants lausus, et kellegi tagasiastumine seakatku levikut ei lõpeta ja torisemine ei aita.

Siret Kotka sõnul mõjub Eesti seakasvatuse tulevikule pärssivalt ka asjaolu, et pärast katku esimest korda avastamist ei saa seakasvataja riigilt enam kompensatsiooni, kui tema pärast karantiini lõppemist võetud loomade seas peaks katk uuesti avastatama. “Et seakasvatajad võtaksid uued riskid, siis tuleb rääkida aastatest,” ütles Kotka.

Kotka rääkis, et kui maaelu komisjoni liikmed küsisid tsoonide kohta, siis Pärtel viitas Euroopa Liidu nõudmistele.

Kotka: “Millegipärast on neid tsoone tehes vallad poolitatud nii, et Soome kapitalile kuuluvad Rakvere Farmid on punasest tsoonist välja jäetud, see tundub kahtlane.”

Teiste riikide kogemustest oleks pidanud õppima ka sigade matmisel, sest ka Leedus kerkisid maetud sead maapinnale, nagu juhtus Tormas.

Marko Pomerants ütles, et tema juhitava keskkonnaministeeriumi alluvuses oleva keskkonnaameti pädevusse jääb seakatkuga seoses vaid surnud sigade matmispaiga valik. “Kogu ses tauditõrjes on keskne roll ikkagi veterinaar- ja toiduametil,” rõhutas ta.

Pomerantsi sõnul ei suuda Väike-Maarjas asuv loomsete jäätmete käitlemise tehas (AS Vireen – toim.) nii suurt hulka surnud loomi korraga käidelda. Tehas töötab niigi täisvõimsusel, kuid see on projekteeritud tavaolukorrast lähtudes. Pomerants: “See taud ületab igasuguse võimsuse, aga kui on ressursse, siis on ikkagi parim lahendus Vireen.”

Kui korraga on vaja hukata üle 3000 sea, siis peab need ikkagi matma, kusjuures matmiskohtade leidmine on väga raske.

Komisjoni esimehe Ivari Padari sõnul kogunes maaelukomisjon sel suvel erakorraliselt teist korda selleks, et saada täiendav ülevaade hetkeolukorrast. Eelmine maaelukomisjoni erakorraline istung toimus 27. juulil.

Täna kell 10 antakse põllumajandusministeeriumis pressile olukorrast täielik ülevaade.

Eile kogunesid Viru-Jaagupis sama teemat arutama 29 farmerit, kelle ettevõtete turuosa moodustab kokku 42 protsenti.

Kui arutleti selle üle, kuidas kriisist välja tulla, sai sealgi suurima kriitika osaliseks Ago Pärtel. Eeskätt toodi välja avalikkusele eksitava info edastamine ja ebamõistlikult suure 3. tsooni rakendamine.

Lisaks pöördusid kohalolnud avalikkuse poole palvega, et liha ostetaks eeskätt Eesti farmerite kauplustest, sest nii saab ühiskond kaasa aidata Eestis seakasvatuse säilimisele.

Kui lähiajal ei leia riik täiendavaid võimalusi sigade realiseerimiseks, pole välistatud, et seakasvatajad astuvad äärmuslikke samme kuni sigade riigiasutusteesistele platsidele viimiseni.

Lõunasele kohtumisele Viru-Jaagupis olid kutsutud ka Ago Pärtel ja minister Urmas Kruuse, aga nad ei leidnud võimalust kohale tulla.