“Simunast pärit Krista Ojasaare sel aastal ilmunud luulekogu “Õhuookean” algab tõdemusega “Õhk on minu pärisosa / mida kõrgemal seda parem”. Ja eks ta nii tõesti on, et õhuta me maailmas eksisteerida ei saa.
Tellijale
Öö, õhk, vihm ja tuul kaante vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuumad istmed veel kuumemas vagunis / õhku palun / süda lööb rütmis siis rütmita.”