Unustatud ristidest kerkib igavikusalu

Kirikumüüri äärne on mälestuse kaduvusest kõnelevatele kümnetele ristidele küll auväärne paik, ent vaatepildi pidetus hakkas Kadrina kalmistul käijatele ammugi hinge. Küsimusele, mida teha vanade ristidega, ei leitud väärikat vastust.

“Kadrina kalmistu on vana ning aegade jooksul on olnud palju pealematmisi. Nii need ristid on kogunenud. Paljudelt ristidelt on nimesildidki kadunud. See kogum jätab natuke hüljatud ja räämas mulje,” kirjeldas Kadrina kirikuõpetaja Meelis-Lauri Erikson aastakümneid kestnud seisu. Kulus palju aastaid ja mõttetööd, enne kui sähvatas idee: neid peaks eksponeerima.

Ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et väärikas ja esteetiline oleks koondada ristid kunstiliseks objektiks. “Fakt on see, et ristid on vaja kuhugi ilusasti ära panna. Iga risti all on ju ühe inimese hing,” lausus Ülo Kais.

Lahendus paluti leida Rakvere linnakunstnikul Teet Suurel ning anti talle vabad käed luua skulptuur või mõni muu maastikku sobiv objekt.

Teet Suur esitas kolm visiooni: “Ajajoon”, “Ristikäik” ning “Maa ja taeva vahel”. “Teet Suur ütles, et mõte pakub talle huvi, ja tegi maketid ilma igasuguse tasuta, heategevuse korras,” rõhutas Rein Sikk.

“Ajajoone” põhikujundiks on pealtvaates nähtav kõnniteeplaatidest rist, mille ühel küljel moodustub betoonäärisest poolrist. “Ristikäik” moodustub ristuvatest jalgradadest, mida ­ääristavad ristid. “Maa ja taeva vahel” kujutab endast spiraalset labürinti, kus ristid asetsevad maapinnast kõrgemal. Kunstnik on mõelnud ka selle peale, et kõiki ristisalu vorme saaks arendada, sest vanu riste on kalmistult lisandumas.

Igavikulise objekti võimalikke asupaiku on välja pakutud neli: kolm neist kalmistu piires või läheduses, üks üle tee künkal.

Meelis-Lauri Eriksoni sõnul sobib mõni lahendus paremini ühte, teine teise kohta, sestap tuleb objekti ja asupaiga valik teha korraga. “See on äärmiselt oluline, kuidas ta maastikku sobib,” rõhutas kirikuõpetaja.

Kes langetavad lõpliku otsuse, pole Eriksoni sõnul veel täpselt selge, aga kuna tehakse head koostööd Kadrina vallaga, on plaanis kutsuda initsiatiivgrupile toeks valla kultuurikomisjon. Arvesse võetakse kindlasti ka inimeste soovitusi.

Ristisalu kolm maketti on suvi otsa olnud Kadrina kirikus, mille uksed iga päev avatud, vaatamiseks välja pandud, kõrval klade, kuhu võimalik oma arvamus ja eelistus kirja panna. Arvajaid, keda ka teistest Eesti paikadest, on kogunenud üle veerandsaja ning nii mõnigi on eelistuse nimetamisele lisanud tänusõnad asja algatajatele.

“Väga raske valik,” on märkinud üks kaasamõtlejatest ning teinud viimaks otsuse “Ristikäigu” kasuks. ““Maa ja taeva vahel” on selline kulgemise sümbol ja lõputa tee ülestähendus. Keerdus nagu elu ja suhted ja mõtted ja ...” on kirjutanud spiraalse projekti pooldaja.

“Maa ja taeva vahel” ongi saanud seni enim poolehoidu, üsna võrdselt järgnevad “Ristikäik” ja “Ajajoon”.

Rein Sikk ütles, et kõige tähtsam oligi teada saada, kas inimesed aktsepteerivad seda ettevõtmist: on ju kalmistu konservatiivne koht, kus ei saa uisapäisa või lihtsalt idee ajel tegutseda. Tagasiside on olnud eranditult positiivne. Rein Sikule on helistatud ja ideed kiidetud, suurepäraseks on hinnanud mõtte ka kalmistul talgutööd teinud swedpankurid, samuti seal ekskursioonil käinud eesti raamatukoguhoidjad ja Forseliuse Seltsi noortekogu liikmed. “Tundub, et rahvas on ristisalu mõtte üsna hästi vastu võtnud,” lausus Meelis-Lauri Erikson.

Valikuga tahetakse jõuda ühele poole sügisel ning siis hakata vaatama, kuidas ristisalu idee ellu viia. Mingeid arvutusi, kui palju objekti ehitamine võiks maksma minna, pole praegu veel tehtud. “Kindlasti pole see ainult kiriku, vaid kogu valla asi. Kui vald on huvitatud, siis vahest leitakse ka rahastamise võimalus,” avaldas kirikuõpetaja lootust.

Ülo Kaisi sõnul on Kadrina vallavolikogule ristisalu makette näidatud, kuid arutusel pole need veel olnud. “Mõtte elluviimine sõltub rahast. Maksumust veel ei tea ja ega seda raha pole laialt,” ütles ta ja lisas, et ristisalu loomine vajaks entusiastlikku eestvedajat ning projektide kaudu raha taotlemist.

Teet Suure sõnul on kujundite tehniline lahendus lihtne ja nende teostamine ei tohiks olla eriti kallis. “Vundament ja kaks valatud betoonliini, sinna vahele istutatakse ristid koos alustega suuremat kivikildu kasutades. Spiraal on tehniliselt keerukam, seal tekivad sillad,” selgitas autor.

Kunstniku hinnangul vajavad kõik lahendused enda ümber ruumi ning võivad omaette vaatamisväärsusena paikneda ka väljaspool kirikuaeda ja kalmistut. “Kuna ristid on erinevatest ajastutest, saaks neid grupeerida vanuse järgi, nii tekikski ajajoon,” sõnas ta.

Ristisalu looja lausus, et ehkki pakutud lahendused on vormilt erinevad, on idee üks. “Risti kujund tekib ülevalt vaadates, inimene saab sinna sisse minna, läbi selle liikuda ning siis tekivad teised vaatenurgad. Spiraal on maast lahti – nagu inimene on loodud maa ja taeva vahele,” selgitas Teet Suur.

Ristisalu hoiaks põlvkondade sidet

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees ja EELK Kadrina Katariina koguduse juhatuse esimees

Probleem, et ristidele peaks leidma parema koha, on olnud aastaid üleval. Nüüd on mõte jõudnud eskiislahenduseni. Tegemist on igavikulise küsimusega, otsus ei sünni üleöö ja seda ei taha teha kiirustades. Ristisalu teostamisel on omad tehnilised, rahalised ja eetilised piirid – tahame riste eksponeerida nii, et see oleks kadunud inimeste suhtes väärikas.

Ristisalu koht peaks kahtlemata olema kalmistu läheduses, lahendama ristiprobleemi ning aitama korrastada kalmistu ümbrust. See on väärikas lahendus, kui noored põlvkonnad lähevad elama mujale ning hauaplatsid jäävad rääma. On ju ristide puhul tegemist inimest mälestava taiesega, kunsti- ja käsitööndusliku väärtusega asjadega. Nii oleks võimalik ka neid kunagi elanud inimesi sümboolselt mälestada ja hoida põlvkondade sidet tallel. Heameelt teeb, et ideesse on suhtutud positiivselt. Inimeste positiivset suhtumist näitab seegi, et ristid on alles ja elanud üle kõik keerulised metallivarguste ajad.

Kui ideed on läbi kaalutud, saab koguduse nõukogu otsuse vastu võtta. Praegu ei tea ju veel ideede rahalist väljendust. Kadrina kogudus teeb igapäevaselt koostööd vallaga – kogudus hooldab kalmistut ja vald toetab seda, tegemist on kogukonna kalmistuga. Ristisalu oleks koostööprojekt koguduse ja valla vahel. Kuna tegemist on igavikulise küsimusega, siis me ei kiirusta, võtame aega – on ju kirik seisnud Kadrinas sajandeid. Koguduse prioriteet on praegu tegelemine kirikuhoone niiskuse probleemiga.