Järvede ja jõgede veetase on viimasel ajal palju langenud, ka mereveetase on nii madal, et näiteks Käsmu neeme otsas asuvale Kuradisaarele pääseb kuiva jalaga.
Vesi kaob järvedest ja jõgedest
27. august 2015, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Porkuni järv jääb sellel aastal tühjaks, siin pole kahtlustki,” ennustas kohalik loodushuviline Ain Aasa.
Ta rääkis, et praegu alaneb veetase vähemalt sentimeeter päevas, ning kui vaadata mõõdikut, mis järve äärde paigaldatud, on näha, et veetase on juba üsna miinimumis. Aasa hinnangul võib praegu olla vett järves ehk meetri jagu.
Ta märkis, et üheks põhjuseks on kindlasti see, et vihma pole seal kandis suvel kuigi palju tulnud.
Ka Porkuni paemuuseumi juhataja Ella Vikk ütles, et kui veel juuli algul oli vett järves piisavalt, isegi rohkem kui tavaliselt sellel ajal, siis nüüd on veetase kiiresti langenud. “Umbes kaheksakümne sentimeetri võrra küll,” lausus ta.
Viki sõnul on kuivamise stsenaarium võimalik küll, aga võimalik ka, et sügisel, kui ilmad vihmasemaks lähevad, veetase siiski veidi tõuseb. “Ei tahaks küll, et korduks 2003. või 2006. aasta stsenaarium,” ütles Vikk. Siis sai Porkuni järves käia suisa kuiva jalaga ning kalad hukkusid.
Porkuni järve täielik kuivamine ei ole seotud inimtegevusega. Veenappuse põhjustajad on karstunud aluspõhi, väga kuivad suved ja sügised, ka kiirelt saabuv talv.
Kui Porkuni järve veetaseme kõikumist tuleb sageli ette, siis praegu on veepuudus ka teistes veekogudes. “Ma ei mäletagi, kuna jões vett sedavõrd vähe oli, kui viimase nädala-paari jooksul,” kõneles tihti Tapal Valgejõe ääres jalutamas ja loodust nautimas käiv inimene.
Saksi mõisa lähedal asuvas Vahakulmu paisjärves on vett nii kasinalt, et selle põhja katab suuresti kuivanud veetaimestik.
Järvest hulga pilte teinud mehe sõnul on looduse vingerpussid huvitavad ja neid jäädvustada põnev.
Vahakulmu paisjärvest on ka varem vesi kadunud – nii juhtus kaks aastat tagasi septembris. Siis pidas keskkonnainspektsioon süüdlasteks kopraid, kuid kohalikud peavad põhjuseks pigem tookordset vihmavaest suve ning leiavad, et ka praegu pole vett kuivuse tõttu.
“Veetase Eesti pinnaveekogudes on augusti jooksul langenud, sest sademeid on olnud vähe ja õhutemperatuur suhteliselt kõrge, seega on aurumine veepinnalt olnud suur,” ütles keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Tiia Pedusaar.
Valdavalt idast ja lõunast puhuvad tuuled on mereteadlaste sõnutsi Läänemerest vee minema puhunud, mistõttu veetase on praegu tavapärasest madalam.
“Tavaliselt on merevee tase hästi madal kevaditi, aga sel aastal oli vastupidi: kevadel oli veetase kõrge ja viimased paar nädalat on see olnud üsna madal,” selgitas mereinstituudi direktor Toomas Saat Postimehe veebiväljaandele mõni päev tagasi. Tema väitel sõltub veetase meres suuresti ilmast.
Madala veetaseme tõttu pääseb Käsmu neeme otsas asuvale Kuradisaarele kuiva jalaga, mida paljud inimesed praegu ära kasutavad.
“Merevee tase on madal küll, aga on olnud veel madalam,” kõneles Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik ja lisas, et praeguses olukorras pole midagi erakordset. “Merevee tase sõltub tuultest, seda kuivus ei mõjuta,” märkis ta.