Külalood: Eesti rahvusliku koerajahi eripära

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein, see Kadrina Sikk.
Rein, see Kadrina Sikk. Foto: Meelis Meilbaum

Ohh, kus käis jaht! Kõigepealt jahtisid koerad inimesi. Siis inimesed koeri. Kõige lõpuks jahiti koeraomanikke. Ööpäeva jagu pinget, hirmu, totrust.

Mäletan, jaaniõhtul maandus mu suvekodu õuele Ida-Virus väiksema vasika suurune elukas. Nuusutas siit-sealt, tahtis kogunisti tuppa tungida, enne kui mu käratuse peale plehku pani. Ei olnud sellist küla vahel varem nähtud. Koer ehmatas oma suuruse ja salaja sisenemisega.

See tuli kohe meelde, kui nüüd oli telefonitoru otsas pensionärist külamees, kes leidnud oma õuest korraga kogunisti kaks hambulist volaskit, nii pisema heinakuhja suurused. Tundusid kurjad, kippusid suisa ründama. Vanahärra pani plehku, lukustas end tuppa ja helistaski, et abi saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles