Lekkiv katus ja lääpas uksed-aknad löövad meistrimehel silmad särama

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lembit Kilmi kätetööd ja stiili kohtab kõigis mõisates, kus ta on nõu ja jõuga renoveerimisel abiks olnud. Korda tehtud hooned on just kui oma lapsed, mida aeg-ajalt ikka vaatama minnakse. Ja alati võetakse meistrimees soojalt vastu.
Lembit Kilmi kätetööd ja stiili kohtab kõigis mõisates, kus ta on nõu ja jõuga renoveerimisel abiks olnud. Korda tehtud hooned on just kui oma lapsed, mida aeg-ajalt ikka vaatama minnakse. Ja alati võetakse meistrimees soojalt vastu. Foto: Agnes Aus, Arvet Mägi, Meelis Meilbaum, montaaž Toomas Erapart

Oma hinge vanade mõisate renoveerimisele andnud Lembit Kilm uue hoone ehitamist nii rahuldustpakkuvaks ei pea. “Uuel ehitusel on enam-vähem nagu Norma konveieriliinil – segu, kivi, segu, kivi. Midagi mõelda pole vaja,” leiab mees, kelle töö on hobi ja vastupidi.

Kolmekümne aasta jooksul maakonnas mitu mõisakompleksi uuele elule aidanud Lembit Kilmi esimeseks töökohaks sai Malla mõis. Ühtekokku veetis ta seal 20 aastat ja kogu selle aja käis vaikne ehitustöö.

Loe pikemalt SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles