Sel aastal valdavad mind esimese septembri saabudes segased tunded. Vaatan mõrumagusa pilguga, kuidas kooliuksest astuvad sisse nii pisikesed jupid, kes kooliteel alles esimesi samme teevad, kui ka juba vanemad, abituriendid, tudengid.
Tellijale
Repliik: 15 esimest septembrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja mulle meenub minu enda kooliaeg. Alles see oli, kui ma väriseval, ent sihikindlal sammul pisikese külakooli aabitsaaktusel oma elu tähtsaima raamatu järele kõndisin ja direktor mu lapsekäe oma sooja pihku võttis. “Ilusat kooliteed,” ütles ta mulle.