Maakonna loomatauditõrje komisjon jagas tööülesanded taudikolde likvideerimisel

Kohtumisel viibisid Päästeameti-, Keskkonnaameti-, AS Eesti Teede-, Veterinaar- ja Toiduameti-, Rakvere Jahindusklubi-, Kaitseliidu-, Rakvere politseijaoskonna- ja maavalitsuse esindajad.

Nõupidamisel analüüsiti eri ametkondade rolli ohu korral ja Aafrika seakatku nakkuskolde likvideerimisele reageerimisel.

Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson andis ülevaate loomatauditõrje komisjoni moodustamisest ja komisjonile ülesannete määramisest, sigade Aafrika katku hetkeseisust, levikust, tsoonidest ning sellega kaasnevatest piirangutest.

Sigade Aafrika katku leviku tõttu on Euroopa Komisjon kehtestanud Eestis kitsendustega tsoonid ehk tsoonid, mis on seotud loomadega ja loomsete saadustega kauplemise piirangutega. Tsoonidest pärit sigade ja neist saadud toodete transpordil, liikumisel ja märgistamisel kehtivad kitsendused, mille eesmärk on vältida haiguse levikut teistesse riikidesse.

Kitsendustega tsoone on kolm – I tsoon, II tsoon ja III tsoon. I tsoon on puhverala. II tsoonis on seakatku diagnoositud metssigadel. III tsoonis on seakatku diagnoositud ka kodusigadel. Viimati on tsoone muudetud 25. augustil 2015.

Lääne-Virumaa I kitsendustega tsooni – puhvertsooni kuuluvad Haljala vald, Kunda linn, Laekvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Vihula vald, Vinni vald ja Viru-Nigula vald.

II kitsendustega tsooni kuuluvad Kadrina vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Tapa vald ning Tamsalu vallast osa, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest.

III kitsendustega tsoonis on Rakke vald, Väike-Maarja vald ja Tamsalu vallast osa, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest.

Ühtlasi tutvustas Gustavson tegevusplaani taudikolde likvideerimisel. Lepiti kokku, et seakatku juhtumi korral vajaliku tehnika või muu teenuse ametlikuks tellijaks on Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus. Politsei kaasamine otsustatakse vastavalt konkreetsele juhtumile ning võimalikke matmispaiku kontrollib vajadusel Keskkonnainspektsioon. Matmispaiku Lääne-Virumaal määratud ei ole ja maavanema sõnul püütakse matmist igal võimalikul juhul vältida. "Meie maakonnas on olemas AS Vireen ja etapilise hukkamise läbi peaksime võtma alati eesmärgiks hukatud loomade utiliseerimise selleks ettenähtud asutuses" märkis maavanem.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm juhtis seejuures tähelepanu ka teavitustöö olulisusele ning  toonitas, et kõige olulisem on kogukonna õigeaegne informeerimine ja igasuguste valikute põhjendamine. „Kui maakonnas peaks esinema järgmine suurem juhtum, tuleb kokku kutsuda komisjon samal päeval. Kõige olulisem on viivitamatult tõkestada ja kontrollida sisse- ja väljapääs taudikoldesse,“ märkis Torm.

Gustavsoni ütlusel on Veterinaarkeskus andnud farmidele soovituse koostada ka hädaolukorra plaanid, mille kohane otsus võeti Päästeameti poolse ettepanekuna vastu esimesel komisjoni koosolekul augusti alguses.