Vaevalt olid päästjad üleeile õhtul jõudnud kustutada majapõlengu Kooli tänaval, kui mõnisada meetrit eemal Tõusu tänava ja tammiku sissesõidutee ristil lõi lõõmama järjekordne puumaja.
Rakvere ainus juugendstiilis puithoone langes õhtuhämaruses tuleroaks
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
2. september 2015, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et tegu on Rakvere ühe kõrgeima kohaga, paistis suits kaugele ning uudistajaid vooris sündmuspaigale palju.
Selleks ajaks kui politsei Tõusu tänava mõlemast otsast sulges, oli kohal ka kinnistu omanik Oleg Gross koos pojaga.
Kuigi tuli lahvatas verandalt välja suure leegina, pandi põlengule piir üsna kiiresti.
Maja kuulub mittetulundusühingule Kehala, kavas oli hoone renoveerida külalistemajaks. MTÜ Kehala juhatuse liige Oleg Gross rääkis, et plaanis oli taotleda raha hoone renoveerimiseks. “Paar nädalat tagasi käisime muinsuskaitseinspektoriga maja üle vaatamas – katus oli korras, konstruktsioonid tugevad, sees oli uhke savipottidest ahi,” kõneles Gross. “Ei teagi, mis nüüd järel on,” lisas ta.
Suurettevõtja hinnangul on praegu kõige hullem see, et seni korras olnud katus laseb nüüd vett läbi. “Kui katust pole, on see ju teadupoolest maja surm,” sõnas Oleg Gross, kes ei olnud rahul politsei tegevusega kohapeal. Tema andmetel jooksnud verandalt välja lapsed ning inimesed olevat neid ka pildistanud.
“Olin ka ise sündmuskohal, kuid paraku ei näinud politseid pealtnägijaid küsitlemas,” kurtis Gross, kelle sõnul rääkisid päris paljud inimesed, et olid näinud lapsi majast välja jooksmas.
Ida päästekeskuse valvemenetleja teatel olid hoone uksed küll suletud, kuid akendest oli siiski võimalik majja siseneda. Tuli sai alguse maja tuulekojast ning esialgsel hinnangul võis tegemist olla süütamisega. Asjaolude selgitamiseks on algatatud haldusmenetlus.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Kaarel Truu ütles Virumaa Teatajale, et üleeile Rakveres põlenud mõlemad majad jäävad vanalinna muinsuskaitsealasse.
Vaneminspektori sõnul on Tõusu tänava majast pool säilinud ja enamik detailegi alles. Nüüd ootab muinsuskaitseamet hoone omanikult enne sügisvihmade ja talve tulekut maja konserveerimist. Ka soovib amet omanikuga arutada, mis majast edasi saab: kas külalistemaja rajamise soov on tõsine või on plaanid muutunud.
Ajaloolase Odette Kirsi sõnul on tulekahjus kannatada saanud Tõusu 7 hoone Rakveres ainus tänini säilinud juugendstiilis rajatud ühepereelamu, mille õuel olev ait on samuti ainus omataoline, mis algsel kujul säilinud.
Kooli tänavale said päästjad väljakutse esmaspäeval kell 16.30, Tõusu tänavale kell 20.16. Kummaski majapõlengus inimesed vigastada ei saanud.
Knihviga ajalooline maja
7. mail 1871 müüs Rakvere mõisaomanik Andreas von Rennenkampff kinnistu 675 hõberubla eest pagarmeister Aleksander Lindströmile. Lisaks tavalistele lepingupunktidele sisaldas see tehing veel ühe erilise nõude: krundi omanikul pole õigust lubada oma krundi territooriumil müüa alkohoolseid jooke. Niisamuti ei tohi krundi piires tegelda õlle ega viina tootmisega.
Ajaloolase Odette Kirsi sõnul pole täpselt teada, millal ehitati alates 1902. aastast Carl Robert Jakobsoni vennapojale Karl Jakobsonile kuulunud elamu aadressil Tõusu 7. Aga asjaolu, et maja oli koduks Karl Jakobsonile, muutis selle hoone Rakvere ajaloos oluliseks. Kui pärast Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas saadeti telegraafi teel Rakverre Eesti iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee päevakäskude tekstid, ruttas tollane kreisikomissar Tõnis Kalbus nendega Tõusu tänavale maavanem Mihkel Juhkami juurde, kes elas siis Jakobsoni majas.
Juhkam ja Jakobson olid sinna varjule toonud ärevatel aegadel Rakverest pagenud maavalitsuse paljundusaparaadid. Nende abil paljundati nüüd vajalikud dokumendid ja veel sama päeva, 25. veebruari hommikupoolikul levitati neid linnas. Rahvas sai teada, et Eesti on iseseisev.