Aiaomanik pidas levinud nälkjat ekslikult võõrliigiks
3. september 2015, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres elav Koidula Vettik avastas möödunud nädalal ühel hommikul oma terrassilt nälkja. Ta kahtlustas, et tegemist on võõrliigi, Lusitaania teeteoga, mis on levinud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse, ning massiliselt põllukultuure kahjustanud.
“Ma ehmatasin ära, kui ta oli hommikul ennast terrassilaudadel pikalt välja venitanud. Mõtlesin, et on rästikupoeg, selline triibuline,” kõneles rakverlanna.
Internetist leitud infole tuginedes arvas Vettik, et tegemist on Eestisse sisse toodud võõrliigiga, Lusitaania teeteoga, mis kasvab 7–15 sentimeetri pikkuseks. Ja terrassilt leitud nälkjas umbes 15sentimeetrine just oligi.
Et kevadel oli naine pensionile jäämise puhul saanud kingituseks palju lilli, mis ta kõik aeda maha istutas, kartis ta, et just istikutega võis tigu tema aeda jõuda. “Aga kevadel käis meil ka mullavedu, tõime aeda mulda juurde. Ei teagi, kust see tigu pärit on,” pakkus ta veel ühe variandi.
Internetist uurides sai ta teada veel sedagi, et Lusitaania teetigu muneb kuni 400 muna aastas. “Mul võib siin aias kõdu sees olla kuni 400 muna. Ma ei tea, mis järgmisel aastal siin saab,” oli naine murelik.
Suuremaid kahjustusi polnud ta aias seni täheldanud: vaarikatel olid küll tänavu kollased lehed, mida varem pole esinenud, kuid selle pani ta esialgu vihmase suve arvele.
Kartuses, et tegemist on võõrliigiga, läks nälkjas hävitamisele.
Eesti loodusmuuseumi zooloog-kuraator Anne-Ly Nurmõtalo, kes oli üles pildistatud nälkjaga tutvunud, ütles, et tegemist on siiski suure seateoga (Limax maximus), mis on nii Eestis kui mujal Euroopas levinud liik.
Suur seatigu kuulub meie suuremate nälkjate hulka ning võib kirjanduse andmetel kasvada kuni 20 sentimeetri pikkuseks. Sageli leidub teda inimasustuse lähedal, kus ta tihtilugu peitub varjulistes paikades – nii võib teda leida keldris, kompostihunnikus, taimestikus ja mujal niisketes kohtades.
Tegutseda eelistab nälkjas öösiti, kuid teda võib kohata ka õhtul ja hommikul ning mõnikord isegi päeva ajal. Vihmase ja niiske ilmaga on suur seatigu aktiivsem. Suur seatigu sööb vetikaid, seeni, taimede osi, aga vahel ka teisi selgrootuid. Tema eluea pikkus on ligikaudu kaks-kolm aastat.