Kuni augusti lõpuni toimunud rahvahääletuse tulemusena selgusid lõplikud Eesti aarded – avastamata kultuuri- ja loodusobjektid, millel oma lood ja legendid.
Eesti saja aarde hulgas on hulk virumaiseid
3. september 2015, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim rahva hääli kogusid Võrtsjärve kalepurjekad, Põltsamaa loss ja Haapsalu raudteejaam.
Virumaal asuv Aidu veespordikeskus jõudis 8. kohale, Emumägi 14. ja Äntu Sinijärv 16. kohale.
Veel olid saja hulgas näiteks Toila park, Põhja-Eesti pankrannik, Narva Hermanni kindlus, Väike-Pungerja postijaam, Alutaguse metsad, Endla looduskaitseala, Palmse ning Sagadi mõis, Simuna kirik, Tudulinna vana puukirik ja Kunda hüdroelektrijaam.
Rakvere linnus oli 33. ja Käsmu kapteniteküla 46. kohal.
Aardeid otsiti muinsuskaitseameti eestveetava kingituse “Eesti 100 aaret” raames, mis on üks osa Eesti riigi 100. sünnipäeva programmist.
“Eesti saja aarde hulgas on lisaks juba tuntumatele paikadele väga palju põnevaid seni avastamata aardeid. Näiteks Anrepi lõvi Kärstnas, Kaibaldi nõmm ja Lüganuse ringhoone on siiani turismisihtkohtadena pigem olnud tundmatud, kuid aitavad just loodava avastusmängu käigus tutvustada Eesti kultuuripärandit selle kõige laiemas mõttes,” rääkis muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk.
Rahvahääletusel välja valitud saja aarde põhjal valmib Eesti riigi 100. sünnipäevaks mitmekeelne interaktiivne mäng, mis pakub mängulisel viisil võimalust avastada Eestimaa erilisi paiku ja objekte, millel on oma lood ja legendid.
Konkursi “Eesti 100 aaret” eesmärgiks on leida Eesti inimeste abiga üles Eestimaa olulised paigad ja objektid, mis pole siiani laiemat tuntust saanud, kuid vääriksid esiletõstmist ja külalistele tutvustamist. See kingitus aitab taasavastada Eestimaad ja selle väärtusi.