587 kilomeetrit pühade lehmadeni

Laila Talunik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
587 kilomeetrit pühade lehmadeni.
587 kilomeetrit pühade lehmadeni. Foto: Erakogu, montaaž: Toomas Erapart

Kõlab, nagu sihtpunkt võiks olla India. Aga ei, selline linn asub meie naaberriigis. Lehmad on igal pool. Mõni kiigub, mõni imetleb end peeglist. Lehmad on lestadega ja lestadeta, lampidega ja lampideta, triibulised ja mummulised. Ning veel mitmes eri kujunduses, mida on raske kirjeldada. Mida arvata linnast, mis identifitseerib end lehmade kaudu? See on nii hullumeelne, et on lahe ja pilkupüüdev. Ah jaa, pean vist mainima, et reis viis mind Lätti ja sihtpunktiks oli Kuramaa pealinn Ventspils.

Aga piimaandjad ei ole ainukesed, kes mind seal ootavad. Teekonnal kohtun veel fooliummütsikestega liiliatega, paljude väikeste kaltsust inimestega ja jänestega, kelle suuruse põhjal võiks arvata, et nad on üle elanud tuumakatastroofi.

Kui tõstan 31. juuli varahommikul Aqva parklas kohvri bussi, olen valmis üsnagi keskpäraseks reisiks. Ootused on tavalised – kohvipaus kiirtee ääres asuvas bensiinijaamas, lilleilu nautlemine euroremonditud aiandis, traditsiooniline võidusammas keskväljakul ja kohustuslik poodlemine kohalikus suveniiripoes, kus on valida halva ja veel halvema külmkapimagneti vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles