Väike-Maarja lähedal Ärina külas hakkab keset päeva tuul kiskuma tormiks. Hendrik Toompere jr (50) keerab auto esiotsa keskuse poole, et minna trimmerit tooma. “Nii, kiriku torn on alles,” ütleb ta.
Köögiseinale kirjutatud Hendrik Toompere jr onu raamat dramatiseeritakse Ärinast esindusteatrisse
5. september 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu lõigatult, ei lisa ta midagi. Eelmine kord, kui õues tormas, öelnud ta abikaasale, et ei teagi, kas torn jääb püsti.
“Vaatasin oma hoovis, et kaks meest tulevad maanteed pidi, hüüdsin neid ja küsisin, kuidas elektriga lood. Küla vahel olid puud puruks ja liinid maas. Rääkisime viivu, järsku mehed ütlesid, et näe, kirikul torni ei ole. Mis asja! Hetk tagasi oli olemas, vaatasin selja taha, prrrr, tühi. Läinud, täitsa lage, nagu filmis,” räägib Toompere, kes kogub elulised hetked lavastustesse nagu filmilindile.
Edasi loe SIIT.