Kuigi karujahihooaeg kestab veel oktoobri lõpuni, ei tohi neid Lääne-Virumaal enam küttida, sest jahimehed on tabanud kõik lubatud seitse mesikäppa. Viimane neist jäi nädalavahetusel Laekvere kandis noore jahinaise Kristiina Mitti püssi ette.
Karu jäi noore naise püssitoru ette
10. september 2015, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Mitt rääkis, et tegelikult läks ta hoopis metssigadele varitsusjahti pidama, sest seoses seakatkuga on vaja neid usinalt küttida, kuid äkki silmas ta hoopis karu. “Uurisin siis, kas limiiti on veel alles, ning mehed ütlesid, et lase,” kõneles Mitt.
Naine, kes oma veerandsajaaastasest elust on jahipidamisega tegelenud juba üle viie aasta, teadis, et samal päeval olid jahiseltskonnad mesikäppa pukkidel varitsemas neljas kohas.
Noor kütt kõneles, et lasi mesikäppa umbes viiekümne meetri pealt, kuid vahepeal tuli karuott pukile ka õige lähedale. “Eks südames oli värin ikka sees,” ütles ta.
Kristiina Mitt on tänulik oma jahikaaslastele, kes aitasid karu metsast välja tassida, tal naha maha võtta ning muid vajalikke toiminguid teha. “Üksinda ei tee mitte midagi ära,” pidas ta koostööd väga oluliseks.
Kristiina Mitt ei kohtunud mesikäpaga silmast silma sugugi esimest korda. “Karusid on metsas palju,” lausus ta ja pajatas siis, et Venevere mail söödakohas, kus tema loomadele ninaesist viimas käib, peatus viimati emakaru kolme pojaga. Aga metsaotte on seal liikunud regulaarselt. Tegemist on eelkõige sigade söödaplatsiga, kuid kärsakandjatest jäänud viljast ei ütle karudki ära. Loomade liikumisest annab ülevaate kaamera.
Naisel on õnnestunud karudele nii-öelda jahti pidada teiselgi viisil, neid pildistades. Peamiselt on fotodel julged noored mesikäpad.
Mitt kõneles, et kuna tema tuttavad käisid jahil, tekkis temalgi huvi, kuidas metsas liigutakse, kütitakse ja loomi toidetakse. “Kõigepealt käisin ikka ajus (ahelikus liikujad piiravad loomad maaalale, kus kütid saavad neid lasta – toim.),” rääkis ta.
Kuigi põhilised kütid on mehed, pole Laekvere jahindusklubis Kristiina Mitt ainuke naine, jahiseltskonda kuulub veel kaks õrnema soo esindajat. “Kui on jahile minek ja ma vähegi saan, löön ikka kaasa,” sõnas Mitt.
Kristiina Mitt armastab loodust ja käib metsas tihti ka ilma püssita. Tema sõnul kohtab siis rohkemgi loomi, isegi kutsikatega hunti on õnnestunud näha. Naine peab väga oluliseks loomade austamist ning jahipidamise eetikat, näiteks seda, et kunagi ei tohi viga saanud looma metsa piinlema jätta.
Rakvere jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak ütles samuti, et karude arvukus metsades on kõrge. Ta pidas Lääne-Virumaale antud seitset luba väheseks ja leidis, et tegelikult oleks optimaalne kakskümmend või veidi alla selle.
“Lõpuks jõuame selleni, et karudele ei jätku metsas enam toitu,” lausus ta ning nentis,
et mesikäpad on läinud väga julgeks ega karda enam inimesi.
Tänavu tohib augustis alanud ja oktoobri lõpuni kestval karujahihooajal üle Eesti küttida 51 karu.