Esmaspäeva hommikul paneb Virumaa Põllumeeste Liidu tegevjuht Asso Einberg oma traktorile hääled sisse, kinnitab tuuleklaasile pardakaamera ja sõidab Tallinnasse.
Põllumehed on valmis ka sead Toompeale viima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks suundub Lääne-Virumaalt pealinna veel vähemalt neli traktorit. Mujalt Eestist läheb Tallinna aga üle 50 põllutöömasina. Sihtpunkt on Toompea. Põhjuseks meeleavaldus põllumajandussektori probleemide teadvustamiseks.
“Kuidas me muudmoodi end nähtavaks teeme,” põhjendas Einberg aktsiooni korraldamist. Ta ei ole enda sõnul eriti kindel, et meeleavaldus midagi muudab, aga kuidagimoodi peavad põllumehed enda tegemistest ja olukorrast märku andma.
Ka Lääne-Viru seakasvataja, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht on kohal ja peab kõne sealihasektorist, rääkides, kuhu on praeguseks jõudnud Eesti sealihatootmine ja missuguseid samme riik on astunud või peaks astuma. “Ja kuidas on nii kaugele jõutud, et oma riigis ei kuulata enam oma kodanikke, vaid käitutakse, nagu oleksime võõras riigis,” kirjeldas Laht.
Urmas Lahe sõnul on põllumehed alates 2012. aastast rääkinud sektori muredest ja riiki hoiatanud, et olukord muutub kriitiliseks, kuid kuulda ei ole seda võetud.
“8. septembril sai aasta esimesest ametlikust seakatku leiust ja selle aja jooksul pole riik isegi katku avastamise osas selgust saanud, ei ole ka alustatud metssigade küttimisega,” rääkis seakasvataja. Ta tõi näiteks Soome, kus hävitatakse pool metssigade populatsioonist, et juhul kui katk kohale jõuab, oleks lihtsam tagajärgedega tegeleda. “Me oleks pidanud sellega 2013. aasta lõpus tegelema,” ütles Laht.
Põllumehed on väga kriitilised riigi peaveterinaari suhtes, kes pole nende hinnangul peale üldsusele paisatud demagoogiliste avalduste muud teha suutnud, ning soovivad tema väljavahetamist.
Ka eelmise põllumajandusministri ja praeguse maaeluministri suhtes ollakse kriitilised.
“Farmeritele on tekitatud miljonites eurodes kahju lihtsalt mõne inimese ükskõikse suhtumise tõttu,” ütles Urmas Laht.
Laht sõnas, et on täielikult veendunud, et kui esmaspäevasel meeleavaldusel põllumehi kuulda ei võeta, ei jää see viimaseks aktsiooniks. Seakasvatajad on näiteks öelnud, et võivad oma sead Toompeale viia ning seal tänavatele lahti lasta.
Nõutakse ka tootjatele kriisiabi ja riikliku top-up-toetuse maksmist, mida peale Eesti kõik Euroopa riigid teevad. Põllumeeste sõnul maksab põllumajandussektor Eesti riigile aastas umbes 15 miljonit eurot sotsiaal- ja tulumaksu, selle eest võiks riik neid kahel aastal samasuguse summaga aidata – nii ei kuiva sektor lõplikult kokku ja maksud laekuvad riigile ka edasipidi.
Nädala alguses Euroopa Komisjonis toimunud põllumajandusministrite kohtumisel otsustati ELi põllumehi toetada 500 miljoni euroga. Põllumeeste hinnangul on pakutud abipakett ebapiisav võrreldes Venemaa embargo tõttu tekkinud kahjuga.
“Euroopa Liidu antud lubadus anda ühenduse tootjatele 500 miljoni euro suurust abi on ilmselgelt ebapiisav põllumajandustootmisharude probleemide lahendamiseks. Võrdluseks on ainuüksi Prantsusmaa lubanud varasemalt oma piimatootjaid siseriiklikult abistada 600 miljoni ulatuses. Oleme küll rahul, et meie selgitused ELi suunal on vilja kandmas – ajutine kriisiabi annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi, kuid ilma Eesti riigi panuseta siseriiklike üleminekutoetuste näol pole võimalik taastada põllumajandustootjate kindlustunnet tootmisega jätkata ning piima- ja seakarja hävitamine jätkub,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti põllumehed kogunevad esmaspäeval kella 11ks Tallinna külje alla Põrguvälja teele, kust üheskoos traktorite kolonnis ja loosungitega Toompeale sõidetakse. Kell 14 plaanitakse olla Toompea lossi ees, kuhu oodatakse ka Eesti toidutootmise tuleviku pärast muretsevaid inimesi.