Arvo Pärdi juubelinädalal torkas silma ja kõrva mitu asja, mis kas läbimõtlematusest, lohakusest või lihtsalt rumalusest tegemata jäeti või valesti tehti. Pidunädalasse mahtus tervitatavalt palju ettevõtmisi, mis seotud Rakveres elanud ja õppinud ning praeguseks maailmas enim mängitud elava klassikaheliloojaga.
Juhtkiri: kas olime ikka väärikad?
15. september 2015, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ometi hakkasid traagelniidid paistma juba teavituse juures.
Virumaa Teataja avaldas pildi Keskväljakule paigutatud kahest kaablirullist, mille alla loodiajamiseks klotsid lükatud ja millel loperdavad kuulutused andsid teada Pärdi juubelinädala sündmustest.
“Kas selline lahendus on piisavalt väärikas maestro juubelil?” küsisid inimesed, kelle ilumeelt kentsakas “kuulutustetulp” riivas. Linnakunstnik aga teatas, et sealt pole vaja kunsti otsida, rullid on lihtsalt kindlalt püsivaks aluseks, mida tuul pikali ei lükka.
Alles see oli, kui sealsamas viis tuul paigalt ehitusel kasutatavad inetud metallaiad, mida samuti reklaamplakatite alusena kasutati. Kas tõesti ei saa linn sinna püsivat ja maitsekat ning samas ka ilmale vastupidavat reklaamitulpa kujundada?
Keskväljakul on jalgrattaga poisi skulptuur, mis sümboliseerib unistuste täitumist. Tegelikult ei tea aga paljud, keda see kujutab. Võib-olla oleks mõistlik lisada sinna konkreetne silt (see asub praegu veidi kaugel ja on vaid eesti keeles).
Kollase kupli alt kostma pidav jutt, mis selle skulptuuri mõtte lahti seletab, sealt enamasti ei tule. Miks? Võimalik, et see häirib lähedal asuva söögikoha väliterrassil istujaid.
Ja veel. Rakvere maailmakuulsa aukodaniku juubelil ei heisatud majadel lippe. Vastava üleskutsega oleks võinud Rakvere linnavalitsus oma alamate poole pöörduda, kuid seda ei juhtunud.
Lõpetuseks. Reede õhtul kõlas Rakvere Kolmainu kirikus Pärdi “Kanon pokajanen” Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses. Sellest tegi otseülekande ka Klassikaraadio. Ootamatu oli aga tõik, et pärast taevaliku kontserdi lõppu asus kõnelema maavanem Marko Torm, rääkides rahast ja muudest maistest asjadest. Kogu tema kõne oli karjuvas vastuolus äsjakõlanud muusikateosega. Miks küll ei kasutanud maavanem sel hetkel õigust vaikida?