Motosport, Motorex, ainulaadne mobiilne tehas ja hüvastijätt

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Raul Sepa elus on olnud mitmeid kardinaalseid suunamuutusi, on ta läbi aastate armastanud rattasõitu ja suusatamist. Kohe nii palju, et mitmetel võistlustelgi osalenud.
Kuigi Raul Sepa elus on olnud mitmeid kardinaalseid suunamuutusi, on ta läbi aastate armastanud rattasõitu ja suusatamist. Kohe nii palju, et mitmetel võistlustelgi osalenud. Foto: Marianne Loorents

Raul Sepa elu on kirju kui seiklusraamat, milles rohkesti peatükke. Kui üks on põhjalikult käsitletud, sulgub see lõplikult ning tuleb avada uus. Et igaüks neist on ise nägu,  pole kerge ühe sõnaga öelda, mis ametimees Raul on. Aga kui otsast lugema hakata, saab asi lõpuks selgeks.

Raul Sepa raamat algas Rakveres 45 aastat tagasi, kui ta veetis linnaservas oleva hubase kodu lähiümbruses lapsepõlve nagu poisid ikka. Seigeldi ringi, mängiti palli, rajati palliplatse. Siis hakkas ta vanemate poiste eeskujul tehnika vastu huvi tundma. Suur tahtmine oli enesele sääreväristaja saada, aga ega see niisama lihtsalt ju tule. “Kaheksaselt oli mul esimene tõsisem kokkupuude tööga, sest raha oli vaja teenida. Käisin Energia kolhoosi põldudel kõplamas,” jutustab mees, kes arvab, et sellest väikese poisi huvist on suuna saanud kogu tema edasine elutee.

10aastaselt sai kokkuostetud juppidest esimene krossikas kokku pandud, siis see maha müüdud, et jälle uus ja parem kokku panna. Kuni keskkoolieani tegutses Raul vaikselt, oma huvist, kuid ühtäkki jõudis ta võidusõiduni. “11. klassis sain esimese krossika osta. Käisin suvi läbi Uhtnas kuivendus­kraave niitmas. Ja see oli tõsine hüppelaud mootorisporti,” räägib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles