Kaemus: David Benioff “Varaste linn”

Marju Lina
, keeletoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Benioff "Varaste linn"
David Benioff "Varaste linn" Foto: interner

Kui tosina muna hankimisest sõltub elu,  teeb igaüks kõik, et need munad leida. Ent teise maailmasõja ajal, kui käimas on Leningradi blokaad, on munad eriline luksus.

Kui linnas ei hulgu enam kasse ega koeri, ei lenda tuvisid ega leidu isegi raamatuid, sest nende köitmisliimi keetmise järel võis seda tahvliteks vormida ja raamatukogukommide nime all müüa ja süüa, ei söanda keegi munadest isegi unistada. Verinoored Lev ja Kolja teavad aga paremini kui omaenese nime, et kui nad polkovniku tütre pul­matordi jaoks puuduolevaid mune ei suuda hankida, ­ootab neid vääramatult surm. Aega käsu täitmiseks on vaid viis päeva.

Ja kui juba tundubki, et igatsetud munad on käeulatuses, puruneb lootus kohutavateks kildudeks: mune müüa lubanud hiiglasekasvu mehe korterist tuleb ummisjalu põgeneda, et poistegi kehad inimrümpade sekka seinale riputatud ei saaks; ime läbi leitud kana osutub kukeks, kes kurbuse ja rõõmu veidra segu saatel supiks keedetakse ... Ning õudne retk jätkub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles