Väikese Vägeva küla inimesed ootavad otsust pagulaskeskuse kohta

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laur Koppelil käib abiks Vägeva Kodu töökas ja tubli elanik. Sellesse, et mõne kuu pärast võiks tema juures rassida nende külla kolivad pagulased, suhtub mees halvasti.
Laur Koppelil käib abiks Vägeva Kodu töökas ja tubli elanik. Sellesse, et mõne kuu pärast võiks tema juures rassida nende külla kolivad pagulased, suhtub mees halvasti. Foto: Marianne Loorents

Tillukesest paigast Virumaa piiril, Vägevast, võiks esimese hooga mööda vaadata. Rahulik koht elab oma rütmis, inimhingegi ei liigu maanteel. Maja, millel silt “Kauplus”, on raudlatiga suletud, sealsamas seisab jõude tipp-topp elamu, mille vastas asuvad raudteejaam ja raamatukogu – Vägeva keskpunktid.

Need on kohtumispunktid külas, kus elab umbes kolmkümmend inimest, kus koolimaja on kinni, pood asub kümne kilomeetri kaugusel ja raamatukogu laenutusnimekirja eesotsas troonib Erik Tohvri “Ühe katuse all”.

Peamiselt vanematest meestest koosneva küla raamatukogus ootab juhataja Maret Hurt lugejaid. Ta pole veel tänaseid lehti postkastist toonud. Küll aga on ta lugenud internetti. Ta teab, et siia on plaanis luua pagulaskeskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles