Kunda, kus ma polnud käinud umbes 20 aastat, on saanud juhuse tahtel minu uueks koduks. Kunagi oli see linn, kuhu keegi elama ei tikkunud. Mäletan, et sügaval Nõukogude ajal tahtsin Kundast tulles ennast tolmust puhtaks küürida. Ometi elasid seal inimesed, kes olid olukorraga leppinud ega põgenenud nagu pagulased paremaid tingimusi otsides.