Vastukaja: Põlevkivi kiirtempos kaevandamist ei tule

Vastus 23. septembril Virumaa Teatajas ilmunud Andres Reimeri artiklile “Suurem maht seab löögi alla Lääne-Virumaa”.

Tänasel päeval ei saa tõsimeeli rääkida, et ekskavaatorid hakkavad paarikümne aasta pärast Lääne-Virumaal inimeste kodutanumat segi keerama, veel vähem annab väideteks alust uus põlevkivi arengukava.

Eestis pole kolmel suuremal põlevkivi töötleval ettevõttel aastast võimekust rohkem kui 15 miljoni tonni põlevkivi väärindamiseks. Täiendavate investeeringute tegemisel peavad ettevõtted arvestama investeeringute tulususega – põlevkivist väärindatud toodete hinnad on sõltuvuses välisturgudest. Järjest karmistumas on kliimapoliitilised eesmärgid, rangemaid raame seab Euroopa Liidu tööstusheite ja riiklike õhusaasteainete piirväärtuste direktiiv (NEC direktiiv), mistõttu ei ole võimalik õhuheitmete üldise vähendamise taustal anda põlevkivitööstusele uute võimsuste rajamiseks keskkonnalubasid. Samuti peab ettevõte järjest suuremate koguste töötlemisel arvestama ka suurema jäätmekogusega, ka keskkonnatasud jäätmete ladestamisel ei ole kavandatud vähenema.