Külalood: Virumaa saab vägeva autahvli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein, see Kadrina Sikk.
Rein, see Kadrina Sikk. Foto: Meelis Meilbaum

Olen aasta aega lugejat kostitanud tähelepanekutega külaelust. Tänan lugejat ette ja taha. Kiidan eriti neid, kes helistasid, kirjutasid või veebis lugusid kommenteerisid, andes ainet uuteks kajastusteks. Teie abiga lõime kenakese kompoti Virumaa külaelust. Tänagi on põhjust üht-teist aasta jooksul ilmunust meenutada.

Lugu, kuidas Ansip külapoe kinni pani, andis mõtteainet, kui palju on matsirahva ehk külaelanike hädades süüdi linnavurled, kui palju aga maakonnalinna poode raadav külarahvas ise. Sama teema teiseks tõlgenduseks oli jutt, kuidas oma hing 23 euro eest maha müüa. Just nii palju maksis Tallinna ühistranspordi kuupilet. Selle tasuta saamise nimel on kümned tuhanded Eesti maainimesed end Tallinna elanikeks registreerinud ning samas hädaldanud, et elu maal sureb välja, mõtlemata, et nende maksurahagi läheb nüüdsest pealinna niigi prisketesse tuludesse.

Jõuluteemaline küsimus kõlas: “Miks me usume panku ega usu päkapikke?” Täna võiks küsida, miks usume oma laste klooriga mürgitamisse, aga päkapikkudesse, kes kunagi ei peta, me ikka veel ei usu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles