Maailmaharidusse panustamine Ghanas andis lenneldes-priiks-tunde

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina on öelnud, et vabatahtlikuks õpetajaks olemine arendas teda seal vaesel, kuid rõõmsal maal meeletult. “Jätsin mind aastaid saatnud stressi Aafrikasse,” kinnitab Saaremäe särasilmil.
Liina on öelnud, et vabatahtlikuks õpetajaks olemine arendas teda seal vaesel, kuid rõõmsal maal meeletult. “Jätsin mind aastaid saatnud stressi Aafrikasse,” kinnitab Saaremäe särasilmil. Foto: Erakogu

“Olin otsustanud, sügisest ma kooli ei lähe,” ütleb Kundas matemaatika asendusõpetajana töötanud Liina Saaremäe (32) selgelt ja kindlalt, kui meenutab oma aastatagust otsust.

Täielik pühendumine oli õpetajannale mõjunud nii rusuvalt, et ta mõistis – reisimine ja enda päralt olemine võivad ta stressist vabastada. Võimalusest minna Ghanasse kuulis ta paar päeva enne vabatahtliku otsingu lõppu. “Pool tundi enne südaööd, kui kukkus konkursi tähtaeg, saatsin dokumendid. Ega ma sellesse väga ei uskunud. Mis Aafrika ja mina,” räägib naine, kes varsti maandus maailma teises otsas. Kohas, kuhu arengukoostööorganisatsioon Mondo saatis ta missioonile.

1.09.2014

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles