Eili Neuhaus äratab Jõhvis nukud ellu

Nukkude ja teater Tuuleveski näitlejate vahendusel kõlavad Aleksandr Ostrovski muinasjutu “Snegurotška” värsid originaalis ehk vene keeles. Lavalugu ise on mõeldud küll pisemale publikule, ent selle suured tunded ei jäta ükskõikseks üheski vanuses vaatajat.

Rakvere ja Jõhvi “Lumehelbekesel” on sama autor ja sisu, ent tegemist on erinevate lavastustega. Kui “Lumehelbekeses” mängisid ainult näitlejad, siis “Snegurotškas” on laval koos nukud ja näitlejad. “Vaimumaailm on elusuuruses inimesed, aga kui Lumehelbeke läheb inimeste maailma, muutuvad inimesed pisikesteks nukkudeks. Olen näitlejakeskne lavastaja ning ideaalis tahan, et näitleja ja nukk muutuksid üheks terviklikuks tegelaseks,” selgitas Neuhaus.

Lavastaja loodab laste fantaasiale, kasutades sümboleid ja kujundikeelt. “Usaldame lapsi, anname neile võimaluse kaasa mõelda. Usun, et nad mõistavad märke – et kujutleda tuld, pole vaja suurt lõket lavale teha,” kõneles lavastaja.

Venekeelne lavalugu on mõistetav ka eesti lastele. “Minu tütar, kes pole küll enam päris laps, käis proovis vaatamas ja ütles, et ei saa sõnadest aru, aga kõik on ometi arusaadav. Rahvuslik temperament on vahest teine, aga muinasjutt on ju muinasjutt,” rääkis Neuhaus. Tema sõnul võiks “Snegurotška” olla lastele värskendav teatrisõõmuke väljaspool harjunud neti- ja nutimaailma.

Eili Neuhausi kutsus Jõhvi lavastama teater Tuuleveski juht Valentina Fursova. Kauasest koostööst tuttava näitetrupiga koos Indoneesias ja Tais nukuteatrite festivalil käies oli Neuhausil endalgi hakanud nuku-mõte peas tiksuma. “Pakkusin välja, et teeme “Lumehelbekese”, “Snegurotška” – sellise tõsise ja natuke vanamoodsas keeles lavastuse. See oleks vene lastele folkloori tutvustav lugu. Mis mulle väga oluline – see lugu rõhutab suhete ja armastuse tähtsust. Nad usaldasid minu valikut,” rääkis lavastaja.

Eili Neuhaus tunnistas, et “Snegurotška” lavastamine Tuuleveski ja nukkudega viis korda viis meetrit suurel laval ning kahe statiivil paikneva prožektoriga on olnud paras väljakutse, aga samas ka õpetlik ja äärmiselt tore kogemus.

“Ma pole ammu enam oma mälestustes nii palju seigelnud kui seda lavastust tehes. Seal on tugevalt tunda minu lapsepõlvekogemused, mis on seotud vene multifilmidega. Sellist head ja ilusat atmosfääri olen lavastuses püüdnud kujundada. Viimati mängisin nukkudega 40 aastat tagasi. Oma lastega mul ei olnud aega nukkudega mängida. Nüüd mängin jälle. Kõik on meeles ja see teeb mulle hästi palju rõõmu,” kõneles Eili Neuhaus.

Naine ütles, et võtab mütsi maha 28. hooaega alustanud Tuuleveski kui missiooniteatri ees.

“Tuuleveski kasvatab väikeseid Eesti kodanikke, kes küll räägivad teises keeles. See on tänuväärne ja kohutavalt vajalik töö, aga tingimused, kus nende lavastused valmivad – Jõhvi kontserdimaja keldris – on allpool igasugust arvestust. Niipalju kui jaksan, räägin: see teater väärib enamat,” rõhutas lavastaja.