Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale.
Verekeskus kutsub rakverelasi doonoripäevadele
5. oktoober 2015, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Nii nagu septembris sõidame ka oktoobris Rakverre suisa kahel korral, et kõik Virumaa doonorid saaksid endale sobiliku kuupäeva valida ning võimalikult väikse ajakuluga verd loovutada. Ootame alati Virumaa inimestega kohtumist, sest siinsed doonorid on selline tore ja ühtehoidev arvukas kogukond, kes igal korral on nii meie doonoripäevi kui ka doonoritelke heatujuliselt väisanud ning meie verevarusid tõhusalt täiendanud, tõestades, et Viru veri ei värise,” kõneles sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et johtuvalt haiglate tellimustest, on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.
Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning koguti ligi 40 liitrit verd.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt kolm-neli korda aastas.
Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.
Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.