Oleme sageli kuulnud, et abi paluv inimene või grupp kasutab abi kurjasti või pole talle seda tegelikult vajagi. See mõjub kokkuvõttes halvasti usaldusele ja neile, kes tegelikult seda abi vajavad. Tänases Virumaa Teatajas jälgime toiduabi jagamist ning saajaid ja panime tähele, et mõnel puhul abi andmine just süvendab õpitud abitust.
Tellijale
Juhtkiri: Kes on vaene, sellele puistama peab kotti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keegi ei püüa ega saa eitada seda, et meie ümber on palju neid, kes saavad hakkama vaid ühiskonna solidaarsuse toel. Tihti ei räägi me aga sellest, kui palju on neid, kes seda sama solidaarsust osavalt ära kasutavad. Kas õpitud abituse sündroom muudkui süveneb? Kas kõik inimesed, kes toidupanga järjekorras seisavad, on ikka tõelised abivajajad? Või on tõelised abivajajad kusagil, kus me neid ei leia?