Õpitud abitus või eluküsimus?

Kristel Kaljuvee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlik Annely töötab Südameapteegis, toidupangas käib ta tööandja loal.
Vabatahtlik Annely töötab Südameapteegis, toidupangas käib ta tööandja loal. Foto: Marianne Loorents

On septembrikuu viimase kolmapäeva hommik. Kell on pool kümme. Kuigi Rakvere toidupanka saab elava järjekorra alusel sisse alles kella kahest, on esimesed ootajad end juba ukse taga sisse seadnud. “Nad tulevad iga kord,” räägib toidupanga juhataja Eha Võtti. “Kardavad, et kui hiljem jõuavad, jäävad parematest paladest ilma.”

Sellisteks kartusteks tegelikult alust ei ole, räägib Eha Võtti, kui ta suurtest sügavkülmikutest pätside viisi viilutamata leiba ja magusalt lõhnavat juubelisaia välja tõstab. “See on kolmapäevahommikuti esimene ülesanne,” ütleb ta.

Just kolmapäev on päev, mil sajad Rakvere inimesed toiduabi saavad. “Täna on oodata veel suuremat tungi kui tavaliselt, sest on kuu lõpp,” teab juhataja juba ette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles