Võõrsilt tulijal on koolis raske harjuda

“Algklasside majas ei ole last, kes poleks temalt kolakat saanud,” räägib anonüümseks jääda soovinud lapsevanem. Probleemne laps ohvreid ei vali: rusutud isa sõnul on käitumishäiretega poiss vägivallatsenud nii omavanuste kui ka vanemate kallal.

“Minu tütar on klassi kõige väiksem tüdruk,” rääkis tüdruku isa. “Iga päev, kui ta koolist tuleb, räägib jälle, kuidas teda löödi, lükati või tema pihta sülitati. Ja minu süda on raske. Kas pean ise kooli oma last kaitsma minema?” küsis ta nõudlikult.

Tegemist ei ole pagulasvastase aktsiooniga, sest koolivägivalda ei õigusta mitte miski, ka kiusaja rahvus, rass või religioon mitte. “Mul on ükskõik, olgu ta ukrainlane, muhameedlane või teise rassi esindaja. Koolikiusamine on oma olemuselt vastuvõetamatu,” ütles mures lapsevanem. Ta lisas, et selline käitumine on pigem mõjutatud kodust ja perest. “Lastel tuleb ikka nägelusi ette, nad provotseerivad üksteist. Aga see on juba liig,” märkis ta.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktori Marje Eelmaa sõnul võib probleemi tagamaid otsida äkilisest keskkonnavahetusest. “Küllap on lapsel keeruline hakkama saada keskkonnas, kus ta ei oska end väljendada, ei mõista ümbritsevat ning kuhu ta ei ole sattunud omal valikul,” sõnas ta.

Eelmaa tunnistas, et konkreetse õpilasega on esile kerkinud murekohti. “Osaliselt on need tingitud kohanemisprobleemidest, aga ka õpilase individuaalsest eripärast,” ütles Eelmaa. “Laps on laps. Kohanemis- ja käitumisprobleeme võib esineda ka Eesti lastel,” lisas ta.

Murekohaks on seegi, et õpetaja peab ühele õpilasele ebaproportsionaalselt palju aega pühendama ning kuigi õppeprotsess toimub eesti keeles, tuleb temaga vajadusel ka vene keeles suhelda. See aga jääb ülejäänud lastele arusaamatuks.

Kool on koos lapsevanemaga tekkinud olukorrale lahendusi otsida püüdnud. Õpilasel on eraldi keeleõppetunnid, samuti kasutab klassiõpetaja erinevaid meetodeid tema integreerimiseks klassikollektiivi.

“Loomulikult peame tähtsaks kõigi õpilaste vaimset ja füüsilist turvalisust,” ütles Eelmaa ning lisas, et seetõttu jätkatakse lahenduste otsimist. Näiteks otsustati eelmisel nädalal, et alates tänasest aitab probleemset poissi koolis tugiisik, kes toetab teda kohanemisel ja käitumis- ning kultuuriharjumuste kujundamisel.

Kui tugiisiku rakendamine tulemust ei anna, kavandatakse Eelmaa sõnul lapsele individuaalõpe, kuigi vanemad seda esialgu ei soovinud, sest nii ei sulandu laps nende hinnangul piisavalt koolikeskkonda ega arenda enda ümber sotsiaalset võrgustikku.

Vao pagulaskeskuse juhataja Jana ­Selesneva sõnutsi oli poisiga tema teada probleem õppeaasta alguses, mil ta Väike-Maarjasse õppima asus.

“Ta olevat kedagi löönud,” ütles Selesneva. Rohkemat pole aga juhataja kõrvu ulatunud. “Usun, et kui oleks mingid suuremad probleemid, siis oleks meiega ka ühendust võetud,” rääkis ta, kuid möönis, et pagulaskeskus lapse eest vastutust võtta ei saa, see on ikkagi vanemate pärusmaa.

Praegu käib Vao pagulaskeskusest ümberkaudsetes koolides seitse õpilast. Lisaks ühele õpilasele Väike-Maarja gümnaasiumis õpib üks neist Tapa vene gümnaasiumis ja viis Kiltsi põhikoolis.