Juhtkiri: Õppimisel on mitu palet

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis tunnustatakse sel nädalal tänavusi parimaid täiskasvanud õppijaid ja koolitajaid. Meie maakonna tunnustamisüritusel rääkis Lääne-Viru rakenduskõrgkooli õppejõud Eva Vahtramäe oma ettekandes muu hulgas, et läbi ajaloo on õppimine olnud seotud täiuse saavutamisega. Samuti õpetati lapsi, et nad vanemate kaela peale ei jääks.

Õppida saab nii tuupides kui kogedes. Ja küllap on kõige paremad õppetunnid saadud eeskuju kaudu. Kindlasti tasub eeskujuks võtta tänavust Lääne-Viru aasta õppijat Rannus Kivilood, kes Rakvere ametikoolis õppis keevitajaks ning sel alal ka töötab. “Tahan julgustada kõiki oma saatusekaaslasi õppima ja edasi pürgima. Kui mina sain, saate ka teie hakkama,” ütles noormees.

Sõnapaari “elukestev õpe” saadavad väga erinevad emotsioonid ja hoiakud: on vaimustust ja süvitsi minekut, aga ka nördimust ja linnukese kirja saamise nimel tegutsemist – sõltub inimesest.

Õppimisega täiuslikuks saada praegu vahest esmajärjekorras ei taheta, küll tahetakse õppida seda, mis huvitab, või seda, mis katuse pea kohale ja leiva lauale toob.

Nii käiakse restaureerimiskursustel, sest tore on vanadele toolidele uus elu anda, või minnakse kangakudumise töötuppa, sest see teeb hingele rõõmu ja seltskondki tore. Või õpitakse keeli, keevitamist või raamatupidamist – sest elu nõuab.

Ka tööhõivepoliitikas on õppel ja ümberõppel oluline roll. Kui inimene jääb tööta, siis püütakse leida talle uus perspektiiv, et midagi uut juurde õppides, mõnda kursust läbides, leiaks ta uue töökoha.

 Stéphane Brizé on teinud filmi “Inimese mõõt”, mis jälgib töö kaotanud prantsuse mehe käekäiku. Tal soovitati minna kraanajuhi kursustele, kuid pärast õppimist tal kraanajuhina tööd leida ikkagi ei õnnestunud, sest tööandja nõudis ka töökogemust. Raisatud aeg, leidis see murtud prantsuse mees.

Aga küllap on ka Eestis mehi ja naisi, kes käinud töötukassa kaudu koolitustel, kuid pole leidnud vast omandatud kutsega veel endale tööandjat.

Nende juhtumite puhul on võitnud vähemalt koolitajad – nemad on oma väljateenitud palga kätte saanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles