Sagadi korilased on usinalt tööd teinud, et mõisa sahvrid seeni ja marju täis tuupida. Ikka selleks, et Sagadi restoran saaks maitsvaid roogasid pakkuda. Nii enda söögisaalis kui ka metsamuuseumis.
Mõisaköökides podiseb kohaliku toidu katel
16. oktoober 2015, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga päris ühel pool korilusega veel ei olda. “Lehterkukeseeni oleks juurde vaja, et neist metsamuuseumi programmi “Mets toidab” jaoks seenemoosi keeta,” kõneles RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus.
Kasemahl on selle ettevõtmise tarvis sügavkülmas, samuti noored männikäbid, millest siirupit keedetakse. Veel pakutakse metsamuuseumi programmis “Mets toidab” osalejatele näiteks männikasvupulbriga leiba, metsamarjadega saia, kuusevõrseid. Tehtud on ka šokolaadisamblikku.
Järgmine nädal on Lahemaa maitsete nädal ning Sagadi, Palmse ja Vihula mõis pakuvad mere ning kohalike metsade ja põldude ande oma parimal moel.
Krista Keedus rääkis, et Palmse mõisas saab mekkida traditsioonilise mõisaköögi – Alte Küche – roogi ja talutoite. Sagadi mõisa restoran pakub metsaande: marju, seeni, ulukiliha. Vihula mõisas võib nautida moodsat Põhjamaade kööki eestimaisel viisil. Kõikide roogade valmistamiseks kasutavad peakokad eelkõige kohalikku toorainet sealtsamast Lahemaalt.
Sagadi mõisa peakokk Maren Rits rääkis, et Sagadis järgitakse ikka endist joont – seotust metsaga.
Ulukiliha valmistamisel soovitas Rits seda kõigepealt vees leotada ja seejärel marineerida. “Kindlasti mingis happelises vedelikus, kas veini, koduse õuna- või sõstramahlaga,” ütles Rits. Metsloomalihaga sobivad kindlasti küüslauk ja sibul, loomulikult sool, pipar ja ürdid.
Praegu on kõige kättesaadavam ilmselt metssealiha. Sigu kütitakse ju palju ja jahimehed ise kogu liha tarvitada ei jõua. Metssealiha sobib Maren Ritsi sõnul ennekõike hautamiseks. “Metssealiha ei ole selline, mida panni peal teha ja seest roosaks jätta,” lausus ta. Väga hästi sobib metssealiha ka tarrendisse. Kui Maren Rits presidendi vastuvõtul suupisteid pakkus, läks metssealihast terriin väga hästi. “Aga eks metssiga on ju ka põnev – ta on stressivabalt kasvanud ja liha ei ole nii vabalt kättesaadav,” lausus ta.
Palmse mõisa köök ja kõrts, Sagadi mõisa restoran ja Vihula mõisa restoran La Boheme pakuvad Lahemaa maitsete nädalal erimenüüd kindla hinnaga, mis on tavahinnast oluliselt soodsam.
Maren Rits on Sagadi erimenüüsse valinud juustukreemiga männiriisikasupi, ulukilihast kotleti kikerherne-metsaseene-köögiviljaraguuga ning vaarikaparfee metsamarjade ja murakamoosiga. “Seeni oli tänavu küll kesiselt, aga männiriisikaid ikka mere ääres leidus,” lausus Sagadi peakokk ja lubas, et seenepuudust köögis tulla ei tohiks.
Vihula peakokk Lauri Tomingas pakub sinepist suitsulõhet, aeglast karu Lepiku talu vale värvi juurikatega ning juustu marjade, küpsise ja ürtidega.
Palmses on Alte Küche menüüs küpsetatud lihaveisemaks mõisaaia salati ja pohla-mündikastmega, angersäga õlles hautatud juurviljadega ja toorjuustukook Isabella värske maasikakastmega. Kõrtsimenüüs pakutakse praetud räimi krõbeda odrajahukoorikuga, moonaka kõhutäit triibuliha ja mulgipudruga ning õunakooki. Mõisad on välja kuulutanud ka toidutuuri, mis tähendab, et kõigis kolmes mõisas einetanute vahel loositakse Tourestil välja luksuslik kolme mõisa ühispakett kahele.