Piilume tagatuppa: savikausist metallitööni on lühike tee, kõigest paar sammu

Merly Raudla
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Modell on kunstniku käepikendus. Selleks, et nähtu paberile kanda, on ateljees suur valik vahendeid. Ole ainult mees ja haara pintsel.
Modell on kunstniku käepikendus. Selleks, et nähtu paberile kanda, on ateljees suur valik vahendeid. Ole ainult mees ja haara pintsel. Foto: Agnes Aus

Pika tänava ajalooromantikas, väärika Kolmainu kiriku valvsa pilgu all tegutseb tantsu- ja kunstikool Athena. Kitsukesest kivitrepist üles minnes lööb ninna tugev parfüümilõhn. Kust see pärineb, ei saagi aru. Athena ruumides seda pole. Kohe tekib ettekujutus, kuidas tühjad lauad peagi kunstihuvilistega täituvad ning nende taga õhinal millegi loomisega tegelema hakatakse.

Kontoritoimetusi ajab kunstikoolitiim tillukeses kabinetis, kus kõrvuti kaks kirjutuslauda. Seintel ning riiulis on koha sisse võtnud paberid ja kaustad. Kuigi tuumikusse, mis kooli tegevust eest veab, kuulub neli hakkajat naist, ei ole direktor Kristi Saaremäe sõnul veel kordagi kahe koha pärast rüselemiseks läinud. “Siin teeme kõik vajalikud paberitööd. Asjaajamised käivad siit ruumist,” selgitab ta.

“Siin on nimelt arvutid,” torkab Anne Pajula vahele. Kunstnikelt askeetlikku kontorit oodata oleks alahindav. Tibukollased kangastelgedel kootud tekid annavad mõista, et tegemist ei ole ilmselt traktori varuosadega kaupleva asutuse kontoriga. Seintelt vaatavad vastu kunstikooli kutsuvad plakatid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles