Vana kalmistu Tapal – ajalooväärtus ja mälestus tulevastele põlvedele

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana kalmistu Tapal – ajalooväärtus ja mälestus tulevastele põlvedele.
Vana kalmistu Tapal – ajalooväärtus ja mälestus tulevastele põlvedele. Foto: Eva Klaas, montaaž: Toomas Erapart

Tapa vanale kalmistule maeti viimati enam kui pool sajandit tagasi ning suuremal osal kunagistest hauaplatsidest ei ole enam hooldajaid. Kalmistut aga säilitatakse ja tehakse seal elementaarseid korrastustöid, et hoida esivanemate mälestust.

Kui jalutada vanal kalmistul, mis tekkis kunagi õigeusu kiriku initsiatiivil ja selle lähedale, hakkab silma, et osa riste on viltu, aiad kõverad ning mõneltki kivilt ei loe enam midagi välja.

“Kalmistute korrastamisel pole silmas peetud algelisimaidki esteetilisi nõudeid. Ei mingit plaani ega süsteemi, ei mingit ilumõistet. Raudaedade ja plekkpärgade rägastik jätab mulje, nagu puhkaksid lahkunud traattõkete vahel, nagu kardaksid leinajad, et surnud ei saa muidu rahu, kui nende rahupaik peab olema ümbritsetud raua ja lukuga. Vääralt oleme kuhjanud kalmu ainult häirivate üleliigsustega ja asjata raisanud oma raha,” kirjutas ajakiri Maret 1932. aastal Eesti kalmistute kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles