Riik kohtleb võrdselt era- ja munitsipaalkoolide lapsi

Mart Laidmets
, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on kõrgendatud huvi, kuidas distantsõpe Eestis edeneb ning seetõttu on ministeerium läbi helistanud kõik omavalitsused ja üldhariduskoolid.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on kõrgendatud huvi, kuidas distantsõpe Eestis edeneb ning seetõttu on ministeerium läbi helistanud kõik omavalitsused ja üldhariduskoolid. Foto: Erakogu

Sotsiaalmeedias on hakanud levima erakoolides käivate laste vanemate üleskutse, et riik peab suhtuma kõikide laste haridusse võrdselt. Ministeerium kirjutab sellele põhimõttele hea meelega alla. Munitsipaalkoolid, kus õpib enam kui 90% Eesti lastest, kui ka erakoolid, kus saab haridust 4% lastest, saavad riigilt haridustoetust ehk pearaha. Selles on raha õpetajate ja koolijuhtide töötasu, koolilõuna, õppevahendite jm toetuseks. Viimasel kahel aastal on erakoolidele jagatud haridustoetus tõusnud 6,8 miljonilt eurolt 2013. aastal 10,8 miljoni euroni tänavu.

Miks siis väidavad erakoolid, et neid koheldakse ebaõiglaselt? Selle mõistmiseks on vaja teada, et kõik kooliomanikud – nii omavalitsused kui ka erakoolide pidajad – peavad oma koolide muud kulud – kutsume neid tegevuskuludeks – katma enda eelarvest. Kohalik omavalitsus peab koolide tegevuskulud katma maksutulu toel ning erakoolidele on antud õigus võtta õppemaksu ja lisaks võimalus saada toetust omavalitsuselt.

Probleem tekkis sellest, et aastast 2011 tegi seadusandja omavalitsustele erakoolide kõigi muude tegevuskulude toetamise kohustuslikuks. Enne oli see omavalitsuse õigus, mida mõnigi neist kasutas – erakoolides õpivad ju oma inimeste lapsed ja enamasti on erakoolid nende koolivõrgu kavandatud ja loomulik osa. Seadusandja otsusele järgnes aga erakoolide asutamise buum. Erakoolid on saanud rohkem rahastamistagatisi kui munitsipaalkoolid: riigieelarvest haridustoetust, omavalitsuste eelarvetest tegevuskulude toetust ning lisaks veel õppemaksu võtmise võimalus. Nelja aastaga on erakoolide arv kasvanud üle 30 protsendi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles