Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat toob välja, et põlevkivi kaevandamine ja energiaks töötlemine nõuab efektiivsemaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid.
Põlevkivitootjad panid nelja aastaga Piirissaare metsa alla
29. oktoober 2015, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muutlikest turuoludest hoolimata on põlevkivitööstus toonud riigile üle 300 miljoni euro tulusid ja kasvatanud märgatavalt vedelkütuste toodangut.
2014. aastal kaevandasid põlevkiviettevõtjad 15,3 miljonit põlevkivi ning tootsid sellest 760 000 tonni põlevkiviõli ja 9,6 teravatt-tundi elektrit. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on parim ja lihtsamani ligipääsetav osa riigi põlevkiviressursist juba kaevandatud. “Saja aasta jooksul oleme väljanud 1,1 miljardit tonni põlevkivi. Olemasolevate varude kaevandamine ja energiaks töötlemine nõuab meilt üha nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, et konkurentsis püsida,“ ütles Sutter.
Põlevkivitööstusest laekus 2014. aastal riigieelarvesse kaevandamise ressursitasudest, keskkonnatasudest, tööjõumaksudest ning dividendidest üle 300 miljoni euro. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on arengutempo hoidmiseks ja järgmiste sammude tegemiseks kapitalimahukal põlevkivitööstusel vaja riigi tuge stabiilse majandus- ja maksupoliitika näol.
Hoolimata vedelkütuste hinna 64 protsendilisest langusest 2014. aasta jooksul, kasvas põlevkiviõli toodang Eestis 12%. Elektrit toodeti 7% vähem kui eelneval aastal.
Põlevkivitööstus teeb Eestist Euroopa Liidu ühe energiasõltumatuima riigi. Samal ajal on suudetud kaasas käia ka aina karmistuvate keskkonnanõuetega, mille täitmiseks on põlevkiviettevõtted perioodil 2011 – 2014 investeerinud 366 miljonit eurot. Investeeringute tulemusena on saavutatud õhuheitmete vähenemine.
Suurt rolli paneb põlevkivitööstus ka kaevandatud alade korrastamisele. Uusi kaevandusi planeerides mõeldakse läbi ka ala kasutus pärast kaevandamise lõppemist. Kõige enam korrastatakse maastikku metsastamise teel, viimase nelja aastaga on põlevkiviettevõtted istutanud 670 hektarit metsa, mis on vaid natuke vähem Piirissaare pindalast. Alates 1960ndatest on metsastatud aga üle 14 000 hektari metsa ehk peaaegu Tallinna linna suurune ala.