Korstnapühkija: käime katuseid mööda

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leino Aasmets on heatujuline töömees, kel palged ja käed nõgised kui öö. Ikka ja jälle ­läheb ta korstnaid puhtaks pühkima.
Leino Aasmets on heatujuline töömees, kel palged ja käed nõgised kui öö. Ikka ja jälle ­läheb ta korstnaid puhtaks pühkima. Foto: Agnes Aus

“Kui praegu soovite korstnapühkimiseks aega, siis ... esimene võimalus on detsembri keskpaigas,” ütleb selle sügise üks nõutavamaid meesterahvaid, korstnapühkija Leino Aasmets. Tõesti?

Maa pealt ja katuselt ajendab neid otsima 2010. aastal jõustunud tuleohutuse seadus, milles seisab, et igas eramus peab vähemalt korra viie aasta jooksul kütteseadmeid hooldama kutseline korstnapühkija.

Väike-Maarja alevikus ühe kolmekorruselise kivist maja ees oota­vad korstnapühkijaid kaks naist, laulujoru “lähme kolame pööningute peal” hommikust peale suul. Ootajaid on rohkemgi. Kaheksa korteriga maja elanikud soovivad, kes rohkem, kes vähem, et korstnapühkija aitaks neil külmaks ajaks valmistuda ja küttekolded korrastada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles