Teaduslik katsepüük Kadrina paisjärvel päädis kuuekilose haugiga

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina paisjärvel läbi viidud teaduslikul katsepüügil jäi kalavõrkudesse ka 5,92 kg kaaluv haug. Pildil hoiab purakat kalamees Aarne Ruuto, kes tõi ihtüoloogidele oma kummipaadi, et need jäätunud järvelt ikka kalavõrgud kätte ja olukorrast järvel vajaliku ülevaate saaksid.
Kadrina paisjärvel läbi viidud teaduslikul katsepüügil jäi kalavõrkudesse ka 5,92 kg kaaluv haug. Pildil hoiab purakat kalamees Aarne Ruuto, kes tõi ihtüoloogidele oma kummipaadi, et need jäätunud järvelt ikka kalavõrgud kätte ja olukorrast järvel vajaliku ülevaate saaksid. Foto: Kadrina vallavalitsus

Kalateadlased on keskkonnaministeeriumi tellimusel sel sügisel kahel korral uurinud Kadrina paisjärve, et teada saada, kes järves elavad ja kas forellid võiksid seal üldse eluneda või rändel sealt läbi liikuda. Forelli ei saadud, kuid jäätunud järves tehtud katsepüügi käigus jäi võrku 5,92 kg kaalunud haugiemand.

Kuigi keskkonnaministeerium võttis juba eelmisel aastal vastu määruse, mille järgi tohib Kadrina paisjärvel kala püüdmiseks kasutada vaid spinningut ja lendõnge, et kaitsta lõhet ja meriforelli, hakati alles nüüd järvel läbi viima ­uuringuid veekogu iseärasuste asjus.

Selle aasta augustis ja oktoobrikuu lõpus läksidki teadlased järvele katsepüüki tegema. Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse ihtüoloog Teet Krause rääkis, et katsepüügid viiakse läbi eri aastaaegadel seetõttu, et erinevaid kalaliike saab kätte erinevatel aegadel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles