Juhtkiri: Eesti elu edetabelid

Eesti on perifeeria, tahame seda tunnistada või mitte, isegi pagulased ei soovi meile massiliselt tulla. Ja rahvusliku lennukompanii paneb Euroopa Komisjon lihtsalt kinni, sest sel pole point’i. Teame ka, et Eesti on mitmes negatiivses edetabelis esirinnas ja positiivsete asjade omas tagaotsas.

Praegu, kui oleme alustanud alkoholivastast kampaaniat, teame, et Eestis juuakse üle 15aastase elaniku kohta aastas 12,2 liitrit kanget alkoholi. Sellega jääme alla vaid Leedule, meile hingavad kuklasse tuntud veini- ja konjakiriik Prantsusmaa, õllega kuulsust kogunud Tšehhi ja viskimaa Iirimaa. Isegi Venemaal juuakse vähem.

Teine värske edetabel räägib sellest, milline on meie ühiskonnas valitsev heaolu. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud heaoluindeksi pingereas jääb Eesti arenenud maade hulgas paraku tagumiste sekka.

Eesti on 34liikmelise OECD hea elu indeksis 28. kohal, edestades Mehhikot, Türgit, Tšiilit, Kreekat, Venemaad, Brasiiliat, Portugali ja Ungarit. Neist Venemaa ja Brasiilia ei kuulu OECDsse, kuid nende olukorda OECD siiski hindas.

11 komponendist koostatud indeksi põhjal moodustavad edetabeli esiviisiku Austraalia, Rootsi, Norra, Šveits ja Taani.

Kõige kõrgema koha – viienda – sai Eesti hariduse näitajate osas. Nii keskkonna puhtuse kui ka töö- ja eraelu ühitamise näitaja annavad Eestile 36 kõrvutatud riigi seas 14. positsiooni. Töö- ja eraelu ühitamise osaindeks võtab arvesse inimeste vaba aega ja tööl tehtud ületundide arvu.

Tööhõivega seotud näitajatega pälvis Eesti 27. koha, ülejäänud karakteristikud jätsid Eesti 30. kohast tahapoole.

Turvalisuse vallas sai Eesti 32. koha väärilise hinde, edestades Tšiilit, Venemaad, Brasiiliat ja Mehhikot.

Eluga rahulolu näitajate poolest on Eesti 33. kohal. Kõige nõrgema, 34. koha sai Eesti tervisenäitajate ja kodanikuaktiivsuse valdkonnas.

Siis polegi ime, kui jooma hakatakse või riigist jalga lastakse. Ja seda, et siia väga tulla tahetaks, ei maksa ilmselt ka eriti karta.