Vennad kümnevõistlejad on sarnased kui kaks tilka vett

Merly Raudla
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordivahenditega osavalt ringi käivad Sander (vasakul) ja Martin oskavad ka kitarri mängida. Seda hakkasid nad õppima iseseisvalt ning käisid vahepeal muusikakooliski. Kodus on neil mõlemal oma kitarrid, et koos musitseerida.
Spordivahenditega osavalt ringi käivad Sander (vasakul) ja Martin oskavad ka kitarri mängida. Seda hakkasid nad õppima iseseisvalt ning käisid vahepeal muusikakooliski. Kodus on neil mõlemal oma kitarrid, et koos musitseerida. Foto: Marianne Loorents

Kaksikvendade Martin ja Sander Moldau leidmine kergejõustikuruumist ei ole sugugi keeruline – äravahetamiseni sarnased spordipoisid hakkavad kohe silma. Tuvastamine, emma-kummaga tegu, on hoopis keerulisem ülesanne.

Et tegemist on tegude-, mitte jutumeestega, saab selgeks kohe kohtumise alguses. Martin, kel lähemal vaatlusel veidi tugevamad näojooned, võtab vastamise sujuvalt enda peale, Sander noogutab nõusolevalt ning lõpetab vahel venna alustatud lauseid.

Juhtub tihti, et atleetlikke vendi omavahel segamini aetakse. “Koolis, ja vahel ka vanemad. Ikka tuleb ette,” kõneleb Martin rahulikul toonil, nagu oleks see maailma kõige iseenesestmõistetavam asi. Ühemunakaksikute jaoks see ilmselt nii ongi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles