Nagu isa, nõnda pojad: Vanemate soovide kiuste maale tagasi

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pojad Asso (vasakul) ja Asko (paremal) on hoolimata isa Urmas Einbergi püüdlusest neid põllumajandusest eemale suunata tagasi oma meelisala juures. Näis, mida hakkab sellisest elust arvama Asso pisipoeg.
Pojad Asso (vasakul) ja Asko (paremal) on hoolimata isa Urmas Einbergi püüdlusest neid põllumajandusest eemale suunata tagasi oma meelisala juures. Näis, mida hakkab sellisest elust arvama Asso pisipoeg. Foto: Meelis Meilbaum

Kuigi Sikkani-Pendri talu peremees Urmas Einberg on poegi Assot ja Askot lapsepõlvest saadik üritanud muule elualale suunata, on mõlemad pojad isa soovide kiuste maale tagasi läinud ning nüüd tegutsetakse pereettevõttena.

Isa Urmas jutustas, et on maaelu näinud alates 1982. aastast, kui kolhoosi tööle läks. “Minu vanemad ja vanavanemad olid selle vastu. Vanaisa, kes oli Viru kolhoosis agronoom, ütles, et kui tahad, siis tule, aga tema näeks mind parema meelega mujal. Eks ma olen poistele sedasama kogu aeg rääkinud,” rääkis ta.

Siiski on poolteiseaastase vanusevahega pojad Asso ja Asko lapsepõlvest saadik asjas sees olnud. “Niipalju kui mäletan, sai juba enne kooli talus oldud ja loomadega tegeldud. Vennaga kahekesi toimetasime ja saime kenasti hakkama,” rääkis noorem poeg Asko.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles